Levinumad plii asendusmaterjalid jahinduses
Alustame sellest, et “Standad steel” määratlusega terashaavlitega saab lasta ka vanemate, heas seisukorras ja kõigi tšokkidega jahipüssidega. (küll mitte damaskuse raudadega ja musta püssirohuga laetavate relvadega). Küll aga võib suure kasutuse korral selline moon raua suudmeid veidi ovaalseks venitada. Allpool on „standard steel“ (max 740 baari) CIP määratlus. Pange tähele, et kui isegi üks tabelis olevatest väärtustest on ületatud, liigub padrun kategooriasse „High Performance“. Ja ilma terast lubava tähistuseta raudades kasutada ei tohi. CIP määratlus „standard-steel“ padrunile: Padrunipesa max pikkus (mm) Padruni max rõhk (bar) Maks laengu kiirus suudmest 2,5 m (m/s) Maksimum moment * (Ns) Maksimum haavli läbimõõt (mm) 65-70 740 430 12 3,25 *Moment saadakse kui korrutada laengu kiirus (m/s), laengu kaaluga (kg) “High-performance” e. suure jõudlusega padruni (max 1050 baari) kasutamine nõuab tehase kinnitust relvaraual: nn prantsuse liilia märki või kirja STEEL SHOT. Märgistus asub kas luku korpusel või raua silindrilisel osal. Selle klassi padruneid ei soovitata lasta tihedamate kui 0,5 tšokkidega. Mõned tootjad märgivad ka tšokkidele STEEL SHOT. Prantsuse “liilia”Turule on jõudnud juba mitmed pliivabad haavlimaterjalid, tutvustame allpool kõige levi numaid: Tugevad asendusmaterjalid pliile mille erikaal on 11,34 g/cm³: Teras (7,9 g/cm³) on odavam, kuid vastupidav ja kerge. Piisava löögienergia säilitamiseks peab terashaavel olema pliist kaks mõõtu suurem. Üks mõõt haavlite puhul on 0,25. Standard-steeli on lubatud kasutada ka vanemates relvades, vastavalt üleval kirjutatule. Volfram (12–18 g/cm³) on pliist palju kallim, kõvem ja raskem. Volfram on löögienergia poolest selgelt efektiivsem kui plii. Volframhaavel peaks olenevalt selle tihedusest olema üks, kaks või kolm suurust väiksem kui plii kasutamisel. Volframpadrun nõuab terasmoonale vastavat jahipüssi („liilia“ märgiga). Volframiga ei soovitata lasta kui tšokid on tihedamad kui 0,5. Volframhaavlid on alati segud erinevatest komponentidest, mitte puhas volfram. Vask (8,9 g/cm³) on pliist kallim, kõvem ja kergem. Vaskhaavel peaks olema ühe või kahe haavli suuruse võrra suurem kui plii kasutamisel. Pehmema seguga ja väiksema mõõduga laskmoona saab kasutada ka vanemates haavlipüssides samamoodi nagu standard-steel terasmoona puhul. Muul juhul peab vasega püssil olema terasekõlbulikud rauad. Pehmed asendusmaterjalid pliimoonale: Tina/tsink segu (7,14-7,29 g/cm³) on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib ka vanemate jahipüssidega laskmiseks. Tina/tsingi haavli suurus peaks olema kahe mõõdu võrra suurem kui plii puhul, et saavutada samaväärne löögienergia. Vismut (9,8 g/cm³) on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib ka vanemate püssidega laskmiseks. Piisava löögienergia säilitamiseks peaks vismuthaavel olema ühe mõõdu võrra suurem kui plii kasutamisel. Tungsten Matrix (10,8 g/cm³), on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib samuti vanemate püssidega laskmiseks. Haavlid on valmistatud volframipulbri ja polümeeride segust. Tungsten haavlid on oma energiaomadustelt väga lähedal pliihaavlitele. Ülaltoodud on kõige levinumad, kuid kasutusel on palju rohkem erinevate ainete segusid (nt tsingi, tina, vismuti ja alumiiniumi kombinatsioon). Tihti segatakse volframi ka nikli, raua vms. Ja ilmselt tuleb erinevaid lahendusi veel juurde, et pliid asendada. Kasutatud Suomen Metsästäjäliitto webinari infot Läänemaa Jahindusklubi| Endrik Raun
Vormsi Jahiseltsist| Lääne Elu
Originaalallikas:Lääne Elu artikkel Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile. Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega. Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et Vormsi jahiselts ei saanud 50 protsendi maaomanike nõusolekut, mistõttu jahindusnõukogu ei kinnitanud Vormsi jahindusseltsile jahinduspiirkonda. Roose lisas, et kui piirkond jääb kinnitamata, kuulutatakse välja avatud konkurss, millest võivad osa võtta ka teised ühingud. Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Ivar Marleni sõnul arutas jahindusnõukogu Vormsi jahiseltsi soovi jahiõigust pikendada koguni kolmel korral. „Esimest taotlust vaatas nõukogu kaks korda. Siis tegi Vormsi selts uue taotluse, aga ka seal ei olnud pinnad kirjas nii, nagu oleks pidanud,“ sõnas ta. Jahindusnõukogu toetus on aga keskkonnaametile aluseks jahipiirkonna kinnitamisel. Vormsi jahiselts pole Läänemaa jahindusnõukogu otsustega rahul. Seltsi juhatuse liige Ants Varblane selgitas, et alustas suvel jahipiirkonna kasutusloa pikendamise taotlemist. „Paljudega sõlmisime suulised lepingud, kuna kirjalike sõlmimiseks enam aega ei jäänud,” ütles ta. Vormsi jahiselts esitas jahindusnõukogule taotluse teadmises, et vajalik 51 protsenti võimalikust jahimaast on lepingutega kaetud, aga jahindusnõukogu Varblase sõnul seda nii ei näinud. „Kirjutasime ka õiguskantslerile, sest jahindusnõukogu ei ole oma otsust põhjendanud. Protokollist loeme, et „esitatud on valeandmeid“ ja „asjad on segased“. „Ei ole esitanud valeandmeid,“ ütles Varblane. Tema sõnul peaks Vormsi jahiseltsi jahiõigust pikendama veel aasta võrra, et selts jõuaks teha kõik, nagu vaja. Vormsi jahiseltsi juht Rein Veitmaa kinnitas, et saarel on küll maaomanikke, kes on jahimeestele „ei” öelnud. Tema sõnul on selliseid maaomanikke kümmekond. „Jahipiirkonna kasutusõigus lõpeb 31. mail, aga selleks ajaks saame vast asjad korda,“ ütles ta. Jahiküsimus Vormsil on siiski nii oluliselt esile tõusnud, et läinud nädalal kutsuti kokku arutelukoosolek. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul tuli koosolekule paarkümmend inimest, peamiselt küll jahimehed, aga ka maaomanikke. „Võib öelda küll, et mõned maaomanikud ei ole jahiseltsi töö tulemustega rahul,” ütles Jõgeva. „Neil on jahiseltsile pretensioonid ja praegu nad nõusolekut Vormsi jahiseltsile ei andnud,” lisas ta. Vallavanema sõnul on ka neid, kes ütlevad, et oleks pigem nõus, et jahti hakkab saarel pidama keegi teine. Vallavanema sõnul on probleemiks metssigade üles küntud heinamaad. „Jahiselts on samas etteantud normid alati täitnud. aga sigu võib sattuda saarele vahel rohkem. Ja kui ei saa neid parasjagu kätte, siis nii on,“ ütles Jõgeva. Vallavanem lootis siiski, et Vormsi rahvas leiab ühise keele ja inimesed lepivad omavahel kokku. Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Ants Varblane pidas tüli võimalikuks põhjuseks huvide konflikti jahiseltsi ja saare suuremate äriühingutest maaomanike vahel. Ühe tugevamalt Vormsi jahiseltsi vastu oleva maaomanikuna nimetas ta saarel loomakasvatusega tegelevat OÜd Vormsi MT. „Nende maadel on olnud kõige suuremad metsseakahjud ja nüüd loodavad nad ilmselt väljast tuleva pakkuja peale,“ ütles ta. Ege Kanarbik Vormsi MTst tunnistas, et neil on olnud jahiseltsile pretensioone. „Oleme need esitanud nii jahiseltsile kui ka keskkonnaametile ega soovi küsimust ajakirjanduses kommenteerida,“ andis ta Lääne Elule teada. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul on Vormsi hea jahipiirkond. „Piisavalt on ulukeid – põhiliselt metssiga ja põder. Linnujahil käivad ka jahituristid. Samuti on Vormsil nähtud karu ja hunti,“ ütles ta. Vormsi jahimehi hindas Raun tublideks, kuid lisas, et jahimees ja maaomanik peaksid siiski hästi läbi saama. „Võtmesõna on siin selgitus. Linnas elav maaomanik näeb jahimehe tegevust teisiti kui maal elav ja tegutsev maaomanik. See, kellel on kartul maas, mõistab paremini, millega jahimehed tegelevad,“ ütles ta. Rauni sõnul on Eestis 17 seltsi, kelle jahipiirkonnad lähevad n-ö vabaturule ehk neile tuleb uus konkurss. „Nüüd saab piirkonna see, kes sõlmib maaomanikega rohkem lepinguid,“ selgitas ta. Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen käis samuti Vormsi jahinduse arutelukoosolekul ja talle jäi oma sõnul mulje, et ka maaomanikud on selle poolt, et nende ressursi üle ei tuleks otsustama keegi kaugelt ega jahisaadused läheks Vormsilt välja. „Praegu pole Vormsi jahipiirkonna osas küll keegi teine [jahiselts] meie poole pöördunud,“ tõdes Marlen. „Kui jahipiirkonnale on üksainus taotleja, vaatame üle, et tal oleks vähemalt üks kinnistu või üks leping maaomanikuga. Kui on mitu taotlejat, pakume esimese variandina neile võimalust võtta jahipiirkond ühiselt. Kui kandideerivad seltsid seda ei vali, hakkame võrdlema,“ selgitas Marlen konkursi korda. Läänemaa jahindusnõukogu esimees Roose ütles, et Vormsi jahimeestel on veel aega kokkuleppeid sõlmida, sest praegune jahiõigus kehtib mai lõpuni. Vormsi jahimehed püüavadki maaomanikega kokkuleppele jõuda. Jõgeva sõnul on Vormsil lepingute sõlmimine sellevõrra keerulisem, et paljud maaomanikud, elavad Rootsis ja nendega ühenduse saamine võtab aega. „Jahiseltsi juhatus tundis ennast vist liiga enesekindlalt, arvates, et konkurente pole, ega näinud ka väga vaeva Rootsi maaomanike kontaktide otsimisega,“ nentis Varblane. Nüüd on vald lubanud kontaktide leidmisega jahimeestele appi tulla. „Peamine on, et me poleks pärast olukorras, kus seal [Vormsil] kellelgi küttimisõigust pole. Kui tuleb mitu huvilist, pakume kõigepealt, et nad haldaks jahipiirkonda koos, aga meie vaates on see eelistatult ikka kohaliku elu küsimus,“ ütles Roose. Marleni sõnul kipub jahipiirkonna pidamine olema seltsile vahel pigem kulu kui tulu. „Nii metsamajanduses kui ka põllumajanduses tekkivate ulukikahjude eest kipub vastutama jahipiirkonna pidaja. Inimesed peavad ju käima päevatööl ka, ega saa kogu aeg põllu kõrval sigu valvata,“ ütles ta.
Jahitunnistuse taotlejate kursus
Alates 6. maist 2023, toimuvad Läänemaal kursused esmase jahitunnistuse taotlejatele.Lonegud toimuvad 6.-7., 13.-14. ja 20.-21. mail. Kursused viiakse läbi kolmel nädalavahetusel, Haapsalus, Käbi Külalistemajas (jahimaja.ee). Registreerida saab infosüsteemis Metsis www.metsis.ejs.ee Täiendav teave ja küsimused tel. 5024283 Kalev Sootalu, e-post: kalev.sootalu@gmail.com või Läänemaa Jahindusklubi: info@ljk.ee
Läänemaa Jahindusnõukogu
Teisipäeval 22.02.2022 toimus laiendatud Läänemaa Jahindusnõukogu koosolek kus osalesid kõik Läänemaa jahiseltsid kes olid esitanud oma taotlused Jahipiirkondade kasutusõiguse lepingute pikendamiseks. Kohal oli 14 jahipiirkonna esindajat: Martna, Haapsalu, Kullamaa, Luiste, Riguldi, Noarootsi, Vormsi, Kasari, Palivere, Taebla, Massu, Linnamäe, Tuudi ja Vatla. 12 jahipiirkonda kellel oli sõlmitud lepinguid eramaaomanikega 50% ja pluss said JN kooskõlastuse. Samal alusel jäi rahuldamata kahe jahipiirkonna, Vormsi ja Riguldi (Nõva JKS) pikendamistaotlus. Uus võimalus avaneb käesoleva aasta Mais toimuval Jahindusnõukogu koosolekul.
Jahimaade lepingute pikendamisest/Sinu Mets nr 65
Kogu ajakiri on loetav: SIIN
Läänemaal kütiti vägev põdrapull
novembri varahommikul läks Läänemaa Haapsalu jahiseltsi jahimees Kert Merisalu varitsusjahti põdrale. Kütt oli sellel hooajal otsustanud jahile pühenduda ja võtnud selle tarbeks ka puhkuse. Igal hommikul ja õhtul viis kutse teda jahile. Jahijumalanna poolt ei jäänud selline pühendumus tähelepanuta ja 9. novembri varahommikul anti noorele mehele võimalus. Kütt ei jätnud seda kasutamata ja nagu saksa jahikolleegid oleksid sellise juhtumi puhul öelnud – „pensionipõder“ on mehel nüüd kütitud. Kütitud looma puhul on tegemist õige loomaga. Oma väärtuslikud geenikoodid on järglastele edastatud. Kui vana on põder, näitab varsti täpne vanuse hindamine, aga esmaste hinnangute põhjal võis öelda, et loom on kindlasti üle 10 aasta vana. EJS Foto: Kert Merisalu kütitud põdraga.
Lääne Elu Läänemaa JK ja Haapsalu JS avajahist 2021
Jäägrid küttisid ühisjahil neli põtra Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga. Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et ühisjahi eesmärk on panna eri seltside jahimehi omavahel rohkem suhtlema ja tähtsamaid inimesi kutsutakse külla selleks, et saaks laiemalt jahinduse teemadel arutleda. Kuigi põdrajahti tohib pidada juba septembri keskpaigast, algab ajujaht 1. oktoobrist. „1. oktoober on meile nagu riigipüha, siit hakkab ühistegevus pihta,” ütles Puust Läänemaa jahimehi tervitades. Ta lisas, et hommikul Saaremaalt Vätsele sõites paistsid kümnest autost kaheksas oranžid vestid ehk et tegemist oli jahimeestega. Laupäeva hommikul kogunes Vätsele 58 jahimeest ja -naist. Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris jagas kokkutulnud kaheks – kes kütiliini, kes ajajateks – ja luges sõnad peale: keda ja kui palju küttida tohib. Ülesanded selged, sõideti jahipaika ja päeva esimene ajujaht läks lahti. Laupäevasel ühisjahil kütiti neli põtra. Kokku peavad Läänemaa jahimehed sel jahihooajal küttima 380 põtra, neist kolmandik põdrapullid, kolmandik põdralehmad ja kolmandik vasikad. Haapsalu jahiseltsi selle hooaja limiit on 47 põtra. „Meil on kõige suurem jahimaa, üle 34 000 hektari, sellepärast on meil ka nii suur limiit,” ütles Peetris. Ta lisas, et ilmselt jääb jahiseltsil limiit siiski täitmata. „Oleme siin ringi sõitnud ja vasikatega lehmi on näha väga vähe,” lisas ta. Et Läänemaale seatud limiit 380 põtra on päris palju, leidis ka Raun. Tema sõnul on põtrade kõrge küttimislimiit tingitud metsaomanike ja põllumeeste survest, sest põdrad kipuvad kahjustama kasvavat metsa ja põldu. „Kahjustusi pole viimasel ajal enam nii palju olnud, et neid peaks nii palju küttima,” ütles Raun. Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimehed ühiskondliku tellimuse täitjad. „Ühiskond ootab, et me ulukite arvukust reguleeriks ja teadlased annavad meile arvud ette,” ütles Korts. Ta lisas, et suurkiskjate nagu hundid ja karud puhul annab kütitavate isendite arvu ette riik, sõraliste puhul teevad lõpliku otsuse aga maakondlikud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad ka põllu- ja metsamehed. „Ega keegi taha, et ulukeid vähe oleks. Kõik tahavad, et neid rohkem oleks, aga kusagil on majanduslik aspekt ja seda tasukaalu me koos otsime,” ütles Korts. Kui põdrad teevad muret põllu- ja metsameestele, siis metskitsede puhul on probleemiks sagedased liiklusõnnetused. „Kui kits põllul sööb, siis mis tal seal häda on, aga just liikluskindlustus avaldab survet, sest kindlustuskahjud on väga suured,” ütles Raun. Kortsu sõnul saab Eestis igal aastal maanteel hukka 4000–5000 kitse. Taas pead tõstva sigade katku tõttu on jahimeestel kohustus küttida metssigu. „Neid peame võimalikult palju küttima, aga keegi ei tea täpselt, palju meil sigu alles on,” ütles Raun. Puust lisas, et sigade puhul tuleb küttimist jälle suurendada, et mitta näha seda vaeva, mida nähti mõned aastad tagasi, kus jahimehed metsas surnud metssigu leidsid ja matsid. „Saime sellega nii kaugele, et kahel aastal katk seafarmidesse ei jõudnud,” ütles Puust. Suurulukitest kütitakse karusid Läänemaal vähe. „Karud pole meil väga palju pahandust teinud. Nad jõuavad meie maadele siis, kui mujal metsad neid juba täis on,” ütles Raun. Selleks aastaks oli Läänemaal üks karulaskmisluba ja see on ka ära kasutatud. Ilveste arvukus oli vahepeal nii palju langenud, et neid ei tohi praegu üldse küttida. Mitu hundilaskmisluba Läänemaa jahimehed selleks hooajaks saavad, selgub oktoobris. Kortsu sõnul on näha, kuidas kliimamuutused loodust mõjutavad – meie metsadesse ilmub uusi liike, näiteks šaakal. „Need muutused puudutavad ka jahimehi ja eks me pea oma asju ka selle järgi sättima,” lisas ta. Ulukite küttimismaht Läänemaal Põder – 380 Metskits – 1108 Metssiga – 520 Punahirv – limiidivaba Karu – 1 (kütitud) Hunt – selgub oktoobris (Läänemaa jahindusnõukogu piirkonda kuuluvad ka Lõuna-Läänemaa jahiseltsid.)
Jahihooaja pidulik avamine Läänemaal 2021
Kaire Reiljan Lääne Elus 02.10.2021 kijutab: Jahisarve saatel kuulutasid Haapsalu jahiselts ja Läänemaa jahindusklubi täna Vätse jahionni juures hooaja esimese ajujahi avatuks. Kuigi põdrajahti tohib pidada juba septembri keskpaigast, algab ajujaht 1. oktoobrist. „1. oktoober on meile nagu riigipüha, siit hakkab ühistegevus pihta,” ütles Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust Läänemaa jahimehi tervitades. Ta lisas, et hommikul teel Saaremaalt Vätsele oli näha, et kümnest autost kaheksas paistsid oranžid vestid ehk et tegemist oli jahimeestega. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul tahtis Läänemaa jahindusklubi taastada vana traditsiooni, et klubi peab vähemalt ühe jahi koos ühe Läänemaa jahiseltsiga. Eesmärk on, et jahimehed omavahel rohkem suhtleks. Ta lisas, et sel korral kutsuti külla ka tähtsamaid inimesi, et oleks võimalik jahiasju arutada. Nii osalesidki laupäeval Ridala kandis jahil keskkonnaminister Tõnis Mölder ja asekantsler Marku Lamp, kohal olid Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Läänemaa meeste hooaja avajahti oli saate „Roaldi retked” tarvis üles võtma tulnud Roald Johannson. Tervitussõnad kõlanud, jagas Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris 58 kokku tulnud jahimeest ja -naist kaheks – kes kütiliini, kes ajajateks – ja luges sõnad peale: keda ja kui palju küttida tohib. Ülesanded selged, sõideti jahipaika ja päeva esimene ajujaht läks lahti. Haapsalu jahiselts peab alanud jahihooajal küttima 47 põtra, kogu Läänemaal on kütitavate põtrade arv 380. Oli meeleolukas jahipäev, suur tänu võõrustajatele Haapsalju Jahiseltsile, Olev Peetrisele ja tema meeskonnale!
Hundid murdsid Läänemaal kahe ööga 25 lammast
BNS 03.10.2021 Neljapäeva ja reede öösel murdsid hundid Lääne-Nigula vallas lähestikku asuvates Nigula ja Turvalepa külas 22 lammast ja vigastasid kolme, kellele tuli teha hädatapp, kirjutab Lääne Elu. Jaagu talu perenaine Kristi-Liis Koppel avastas tõukarjas tehtud tapatöö neljapäeva hommikul, kui ta nagu tavaliselt loomi üle vaatama läks. Hundid olid end aia alt läbi kaevanud ja murdnud öösel 14 lammast. Kahele tuli teha hädatapp, kolm lammast on kadunud, kaheksa kergemalt vigastatud. Karjamaal avanenud vaatepildi põhjal võiks arvata, et karja laastas kuni seitsmepealine hundikari. Murtud oli täiskasvanud lambaid, kolm looma oli täiesti ära söödud. „Kummaline on see, et hundid üldse ei pelga,” märkis Koppel. Elektrikarjusega ümbritsetud koppel asub Lääne-Nigula kiriku juures ja sealne valgustus ulatub ka karjamaale. Läheduses asuvad elumajad ja pole paksu metsa. Reede õhtul avanes seal taas ebaharilik vaatepilt: kopli väravas tee ääres maiustas äraviimist ootavate korjuste kuhja kallal kuus hunti. “Nigulast kostub muusikat, maanteel on veel tihe liiklus, Nigula tänavavalgustus valgustab osaliselt ka koplit ja kuus hunti askeldab korjuste kallal,” kirjeldas Koppel. Murdmisest sündinud kahju ei ole Koppel veel kokku arvutanud, aga kallimate tõulammaste hind jääb 700 euro kanti. Mitukümmend aastat lambaid ja ligi kümme aastat tõukarja kasvatanud Koppel ütles, et see oli esimene kord, kui hundid karja kallal käisid. „Šaakal on korra käinud,” ütles Koppel. Šaakal toona kahju teha ei saanud, sest karjakoer sekkus. Seekord oli koer kutsikatega laudas ja teine teisel karjamaal. Pärast huntide rünnakut hoiab Koppel lambad öösiti laudas ja päeval teises koplis. Jaagu talust mõne kilomeetri kaugusel asuva Indreku talu peremehe Argo Jõesoo karjast murdsid hundid reede öösel kaheksa noort lammast, ühele tuli teha hädatapp. Suve Pasilaiul veetnud kari oli kodus olnud poolteist nädalat. Üle meetri kõrgune võrkaed oli uus ja täiesti terve. Jõesoo sõnul pidid murdjad üle aia hüppama. „Võrkaeda pole nad varem trüginud,” ütles Jõesoo. Huntide peletamiseks ümbritses Jõesoo aia lipuliiniga. Kevadel murdsid hundid Jõesool lauda juures tarandikus kuus jäära. „Jahimehed panid kaamera üles, oli näha, et hunt käis iga öö lauda ümber luusimas,” ütles Jõesoo. Toona oli tegu ühe murdjaga, kes oli samuti väga julge ega peljanud laudas mänginud raadiotki. Kuni selle nädalani olid hundid Läänemaal murdnud 16 lammast, ikka samas kandis. „Tõenäoliselt üks ja sama isend või isendid, kes on maitse suhu saanud,” ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi Lääne Elule. Talvi sõnul on maakonnas murtud lammaste hulk aastate lõikes tavapärane või tagasihoidlik. Mullu murdsid hundid Läänemaal 103, tunamullu 51 lammast
Laskevõistlus Vormsis
Sellel laupäeval 04.Septembril toimusid Vormsi saarel, Vormsi Jahiseltsi lasketiirus Eeriku mälestusvõistlused harjutuses “Jahikaar”. Kohalike jahilaskjatega võtsid mõõtu Läänemaa JK esindajad ja laskesportlased “suurelt maalt”. Peakorraldajad Jaan Kärner, Rein Veitmaa olid võistlused hästi korraldanud, kõik sujus ja rütmi ei suutnud segi lüüa ka vahepeal müristanud äike ja rahehood. Finaali jõudsid kuus meest, võistlused ja rändkarika võitis Endrik Raun, teise koha saavutas Andres Karu ja kolmanda koha Jaan Kärner. Auhinnad andis üle varalahkunud tubli jahimehe Eeriku isa. Pidulikus lõunalauas arutasime Jaan Kärneri ideed, et ka Läänemaa meitsrivõistlused võik edaspidi toimuda roteeruvas korras, s.t. kooraldaja on igal aastal erinev Läänemaa Jahiselts. Hea mõte!