Suurkiskjate edulugu ohtlikus pöördepunktis
Suurkiskjate arvukuse ja küttimise ümber lõõmavad kired nii Eestis kui naaberriikides. Avaldasime ajakirjas Sinu Mets ka omi mõtteid selles asjas.
Ulukiliha nädal 2025
2024 arutasime Linnamäe LT juhatuse liikme Indrek Loorensiga, et võiks 2025 aastal Läänemaal korraldada Euroopa FACE eeskujul ulukiliha nädala. Populariseerida seeläbi seda kohalikku, tervislikku toorainet ja meelde tuletada, et jahipidamine ja ulukiliha toiduks tarvitamine on meie iidsed traditsioonid ja kindel osa meie kultuurist! Mõeldud, tehtud. Projekti asus juhtima Mihkel Loorens, kaasasime EJS-i ja nii toimuski esmakordselt Eestis 10-15 Novembril Ulukiliha nädal, kus kaasa lõid mitmed restoranid üle Eesti. Allpool EJS toimetaja Andra Hamburgi ülevaade, mis ilmus ajakirjas Sinu Mets detsembris 2025.
Infopäev koolinoortele 2025
Ulukiliha nädalal toimus 14. novembril Läänemaal Linnamäe Arenguseltsi majas eekõige noortele suunatud infopäev, mille korraldasid Läänemaa JK, Linnamäe Lihatööstus ja Eesti jahimeeste selts. Infopäeva eesmärgiks oli tutvustada jahindust ja jahipidamise vajalikkust tänapäeva ühiskonnas. Kuulajateks olid põhiliselt kohaliku Oru kooli õpilased. Lühikese loengu jahindusest pidasid Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ja EJS-i jahindusnõunik Marko Vinni. Indrek Loorens Linnamäe Lihatööstusest rääkis ulukilihast kui täisväärtuslikust ja ökoloogiliselt puhtast toidust. Jahipidamise üks aluspõhimõte on kasutada kütitud ulukist maksimaalselt kõik, mis võimalik. Seda põhimõtet püüab järgida ka lihatööstus, valmistades ulukilihast üle saja erineva toote. Infopäeva lõpetas väikene laskevõistlus õhupüssidest, mille viisid läbi Läänemaa JK laskeinstruktorid Arvo Niller ja Arvi Jundas. Tütarlastest osutus võitjaks Kertu ja poistest Ralf. Erilise kiituse sai 8-aastane Remi, kes oli võistluse noorim laskja.
Läänemaa JK ühisjaht 2025
Nädalavahetusel 01.11.2025 toimus järjekorras juba neljas Läänemaa Jahindusklubi liikmete ühisjaht. Seekord oli võõrustajaks Lääne Jahigrupp MTÜ ja Variku jahipiirkond. Kokku oli hommikul rivis 69 jahimeest, naist. Esimese asjana anti üle Kalev Sootalule jahindusklubi hõbedane vapimärk, mehele kes on juba 33 aastat koolitanud Läänemaal noorjahimehi. EJS poolse meene andis üle tegevjuht Tõnis Korts. Jahi juhataja Mattias Kõrvemaa ja Rait-Karlis Järvesaar olid ette valmistanud kaks aju. Esimesest ajust ei õnnestunud koertel põtru leida, seejärel tehti korralik lõuna kus pakuti ülimaitsvat, gruusiapärast, vürtsikat põdraliha suppi. Teine aju oli edukas, loomi liikus rohkesti. Variku jahiala on hea näide sellest kui erinevad on jahipiirkonnad Läänemaal. Tüüpilise lepavõsa asemel on siin sood ja rabad ja jahi korraldamine nõuab hoopis teistsugust lähenemist kui kütiliiniga ümbritsetakse ca 4×5 km suurused vesised alad. Kütiti üks põder, jahijumalate soosingus oli seekord Nõva JKS pealik Kalev Niitlaan. Jahi lõpetamine toimus Nõva külalistemaja ees ja saalis kus oli kaetud rikkalik söögilaud. Puhuti pasunat, kuulutati välja jahikuningas anti auhinnad korraldajatele ja parimale „koeramehele“ Mikk Millerile. Peeti ka hulga kõnesid, mis olid ühes osas sarnased, kiideti jahi väga head korraldust ja rõhutati selliste, seltside piiride üleste jahtide korraldamise vajadust. Seekordne jahi lõpetamine oli veel eriline selle poolest, et kitarri saatel võeti üles ühislaulud nagu ühele korralikule laulurahvale kohane . Tänud veelkord korraldajatele ja kohtumiseni uuel aastal juba mõnes teises jahipiirkonnas.
Levinumad plii asendusmaterjalid jahinduses
Alustame sellest, et “Standad steel” määratlusega terashaavlitega saab lasta ka vanemate, heas seisukorras ja kõigi tšokkidega jahipüssidega. (küll mitte damaskuse raudadega ja musta püssirohuga laetavate relvadega). Küll aga võib suure kasutuse korral selline moon raua suudmeid veidi ovaalseks venitada. Allpool on „standard steel“ (max 740 baari) CIP määratlus. Pange tähele, et kui isegi üks tabelis olevatest väärtustest on ületatud, liigub padrun kategooriasse „High Performance“. Ja ilma terast lubava tähistuseta raudades kasutada ei tohi. CIP määratlus „standard-steel“ padrunile: Padrunipesa max pikkus (mm) Padruni max rõhk (bar) Maks laengu kiirus suudmest 2,5 m (m/s) Maksimum moment * (Ns) Maksimum haavli läbimõõt (mm) 65-70 740 430 12 3,25 *Moment saadakse kui korrutada laengu kiirus (m/s), laengu kaaluga (kg) “High-performance” e. suure jõudlusega padruni (max 1050 baari) kasutamine nõuab tehase kinnitust relvaraual: nn prantsuse liilia märki või kirja STEEL SHOT. Märgistus asub kas luku korpusel või raua silindrilisel osal. Selle klassi padruneid ei soovitata lasta tihedamate kui 0,5 tšokkidega. Mõned tootjad märgivad ka tšokkidele STEEL SHOT. Prantsuse “liilia”Turule on jõudnud juba mitmed pliivabad haavlimaterjalid, tutvustame allpool kõige levi numaid: Tugevad asendusmaterjalid pliile mille erikaal on 11,34 g/cm³: Teras (7,9 g/cm³) on odavam, kuid vastupidav ja kerge. Piisava löögienergia säilitamiseks peab terashaavel olema pliist kaks mõõtu suurem. Üks mõõt haavlite puhul on 0,25. Standard-steeli on lubatud kasutada ka vanemates relvades, vastavalt üleval kirjutatule. Volfram (12–18 g/cm³) on pliist palju kallim, kõvem ja raskem. Volfram on löögienergia poolest selgelt efektiivsem kui plii. Volframhaavel peaks olenevalt selle tihedusest olema üks, kaks või kolm suurust väiksem kui plii kasutamisel. Volframpadrun nõuab terasmoonale vastavat jahipüssi („liilia“ märgiga). Volframiga ei soovitata lasta kui tšokid on tihedamad kui 0,5. Volframhaavlid on alati segud erinevatest komponentidest, mitte puhas volfram. Vask (8,9 g/cm³) on pliist kallim, kõvem ja kergem. Vaskhaavel peaks olema ühe või kahe haavli suuruse võrra suurem kui plii kasutamisel. Pehmema seguga ja väiksema mõõduga laskmoona saab kasutada ka vanemates haavlipüssides samamoodi nagu standard-steel terasmoona puhul. Muul juhul peab vasega püssil olema terasekõlbulikud rauad. Pehmed asendusmaterjalid pliimoonale: Tina/tsink segu (7,14-7,29 g/cm³) on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib ka vanemate jahipüssidega laskmiseks. Tina/tsingi haavli suurus peaks olema kahe mõõdu võrra suurem kui plii puhul, et saavutada samaväärne löögienergia. Vismut (9,8 g/cm³) on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib ka vanemate püssidega laskmiseks. Piisava löögienergia säilitamiseks peaks vismuthaavel olema ühe mõõdu võrra suurem kui plii kasutamisel. Tungsten Matrix (10,8 g/cm³), on pliist kallim, pehmem ja kergem ning sobib samuti vanemate püssidega laskmiseks. Haavlid on valmistatud volframipulbri ja polümeeride segust. Tungsten haavlid on oma energiaomadustelt väga lähedal pliihaavlitele. Ülaltoodud on kõige levinumad, kuid kasutusel on palju rohkem erinevate ainete segusid (nt tsingi, tina, vismuti ja alumiiniumi kombinatsioon). Tihti segatakse volframi ka nikli, raua vms. Ja ilmselt tuleb erinevaid lahendusi veel juurde, et pliid asendada. Kasutatud Suomen Metsästäjäliitto webinari infot Läänemaa Jahindusklubi| Endrik Raun
Vormsi Jahiseltsist| Lääne Elu
Originaalallikas:Lääne Elu artikkel Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile. Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega. Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et Vormsi jahiselts ei saanud 50 protsendi maaomanike nõusolekut, mistõttu jahindusnõukogu ei kinnitanud Vormsi jahindusseltsile jahinduspiirkonda. Roose lisas, et kui piirkond jääb kinnitamata, kuulutatakse välja avatud konkurss, millest võivad osa võtta ka teised ühingud. Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Ivar Marleni sõnul arutas jahindusnõukogu Vormsi jahiseltsi soovi jahiõigust pikendada koguni kolmel korral. „Esimest taotlust vaatas nõukogu kaks korda. Siis tegi Vormsi selts uue taotluse, aga ka seal ei olnud pinnad kirjas nii, nagu oleks pidanud,“ sõnas ta. Jahindusnõukogu toetus on aga keskkonnaametile aluseks jahipiirkonna kinnitamisel. Vormsi jahiselts pole Läänemaa jahindusnõukogu otsustega rahul. Seltsi juhatuse liige Ants Varblane selgitas, et alustas suvel jahipiirkonna kasutusloa pikendamise taotlemist. „Paljudega sõlmisime suulised lepingud, kuna kirjalike sõlmimiseks enam aega ei jäänud,” ütles ta. Vormsi jahiselts esitas jahindusnõukogule taotluse teadmises, et vajalik 51 protsenti võimalikust jahimaast on lepingutega kaetud, aga jahindusnõukogu Varblase sõnul seda nii ei näinud. „Kirjutasime ka õiguskantslerile, sest jahindusnõukogu ei ole oma otsust põhjendanud. Protokollist loeme, et „esitatud on valeandmeid“ ja „asjad on segased“. „Ei ole esitanud valeandmeid,“ ütles Varblane. Tema sõnul peaks Vormsi jahiseltsi jahiõigust pikendama veel aasta võrra, et selts jõuaks teha kõik, nagu vaja. Vormsi jahiseltsi juht Rein Veitmaa kinnitas, et saarel on küll maaomanikke, kes on jahimeestele „ei” öelnud. Tema sõnul on selliseid maaomanikke kümmekond. „Jahipiirkonna kasutusõigus lõpeb 31. mail, aga selleks ajaks saame vast asjad korda,“ ütles ta. Jahiküsimus Vormsil on siiski nii oluliselt esile tõusnud, et läinud nädalal kutsuti kokku arutelukoosolek. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul tuli koosolekule paarkümmend inimest, peamiselt küll jahimehed, aga ka maaomanikke. „Võib öelda küll, et mõned maaomanikud ei ole jahiseltsi töö tulemustega rahul,” ütles Jõgeva. „Neil on jahiseltsile pretensioonid ja praegu nad nõusolekut Vormsi jahiseltsile ei andnud,” lisas ta. Vallavanema sõnul on ka neid, kes ütlevad, et oleks pigem nõus, et jahti hakkab saarel pidama keegi teine. Vallavanema sõnul on probleemiks metssigade üles küntud heinamaad. „Jahiselts on samas etteantud normid alati täitnud. aga sigu võib sattuda saarele vahel rohkem. Ja kui ei saa neid parasjagu kätte, siis nii on,“ ütles Jõgeva. Vallavanem lootis siiski, et Vormsi rahvas leiab ühise keele ja inimesed lepivad omavahel kokku. Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Ants Varblane pidas tüli võimalikuks põhjuseks huvide konflikti jahiseltsi ja saare suuremate äriühingutest maaomanike vahel. Ühe tugevamalt Vormsi jahiseltsi vastu oleva maaomanikuna nimetas ta saarel loomakasvatusega tegelevat OÜd Vormsi MT. „Nende maadel on olnud kõige suuremad metsseakahjud ja nüüd loodavad nad ilmselt väljast tuleva pakkuja peale,“ ütles ta. Ege Kanarbik Vormsi MTst tunnistas, et neil on olnud jahiseltsile pretensioone. „Oleme need esitanud nii jahiseltsile kui ka keskkonnaametile ega soovi küsimust ajakirjanduses kommenteerida,“ andis ta Lääne Elule teada. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul on Vormsi hea jahipiirkond. „Piisavalt on ulukeid – põhiliselt metssiga ja põder. Linnujahil käivad ka jahituristid. Samuti on Vormsil nähtud karu ja hunti,“ ütles ta. Vormsi jahimehi hindas Raun tublideks, kuid lisas, et jahimees ja maaomanik peaksid siiski hästi läbi saama. „Võtmesõna on siin selgitus. Linnas elav maaomanik näeb jahimehe tegevust teisiti kui maal elav ja tegutsev maaomanik. See, kellel on kartul maas, mõistab paremini, millega jahimehed tegelevad,“ ütles ta. Rauni sõnul on Eestis 17 seltsi, kelle jahipiirkonnad lähevad n-ö vabaturule ehk neile tuleb uus konkurss. „Nüüd saab piirkonna see, kes sõlmib maaomanikega rohkem lepinguid,“ selgitas ta. Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen käis samuti Vormsi jahinduse arutelukoosolekul ja talle jäi oma sõnul mulje, et ka maaomanikud on selle poolt, et nende ressursi üle ei tuleks otsustama keegi kaugelt ega jahisaadused läheks Vormsilt välja. „Praegu pole Vormsi jahipiirkonna osas küll keegi teine [jahiselts] meie poole pöördunud,“ tõdes Marlen. „Kui jahipiirkonnale on üksainus taotleja, vaatame üle, et tal oleks vähemalt üks kinnistu või üks leping maaomanikuga. Kui on mitu taotlejat, pakume esimese variandina neile võimalust võtta jahipiirkond ühiselt. Kui kandideerivad seltsid seda ei vali, hakkame võrdlema,“ selgitas Marlen konkursi korda. Läänemaa jahindusnõukogu esimees Roose ütles, et Vormsi jahimeestel on veel aega kokkuleppeid sõlmida, sest praegune jahiõigus kehtib mai lõpuni. Vormsi jahimehed püüavadki maaomanikega kokkuleppele jõuda. Jõgeva sõnul on Vormsil lepingute sõlmimine sellevõrra keerulisem, et paljud maaomanikud, elavad Rootsis ja nendega ühenduse saamine võtab aega. „Jahiseltsi juhatus tundis ennast vist liiga enesekindlalt, arvates, et konkurente pole, ega näinud ka väga vaeva Rootsi maaomanike kontaktide otsimisega,“ nentis Varblane. Nüüd on vald lubanud kontaktide leidmisega jahimeestele appi tulla. „Peamine on, et me poleks pärast olukorras, kus seal [Vormsil] kellelgi küttimisõigust pole. Kui tuleb mitu huvilist, pakume kõigepealt, et nad haldaks jahipiirkonda koos, aga meie vaates on see eelistatult ikka kohaliku elu küsimus,“ ütles Roose. Marleni sõnul kipub jahipiirkonna pidamine olema seltsile vahel pigem kulu kui tulu. „Nii metsamajanduses kui ka põllumajanduses tekkivate ulukikahjude eest kipub vastutama jahipiirkonna pidaja. Inimesed peavad ju käima päevatööl ka, ega saa kogu aeg põllu kõrval sigu valvata,“ ütles ta.
Jahitunnistuse taotlejate kursus
Alates 6. maist 2023, toimuvad Läänemaal kursused esmase jahitunnistuse taotlejatele.Lonegud toimuvad 6.-7., 13.-14. ja 20.-21. mail. Kursused viiakse läbi kolmel nädalavahetusel, Haapsalus, Käbi Külalistemajas (jahimaja.ee). Registreerida saab infosüsteemis Metsis www.metsis.ejs.ee Täiendav teave ja küsimused tel. 5024283 Kalev Sootalu, e-post: kalev.sootalu@gmail.com või Läänemaa Jahindusklubi: info@ljk.ee
Läänemaa Jahindusnõukogu
Teisipäeval 22.02.2022 toimus laiendatud Läänemaa Jahindusnõukogu koosolek kus osalesid kõik Läänemaa jahiseltsid kes olid esitanud oma taotlused Jahipiirkondade kasutusõiguse lepingute pikendamiseks. Kohal oli 14 jahipiirkonna esindajat: Martna, Haapsalu, Kullamaa, Luiste, Riguldi, Noarootsi, Vormsi, Kasari, Palivere, Taebla, Massu, Linnamäe, Tuudi ja Vatla. 12 jahipiirkonda kellel oli sõlmitud lepinguid eramaaomanikega 50% ja pluss said JN kooskõlastuse. Samal alusel jäi rahuldamata kahe jahipiirkonna, Vormsi ja Riguldi (Nõva JKS) pikendamistaotlus. Uus võimalus avaneb käesoleva aasta Mais toimuval Jahindusnõukogu koosolekul.
Jahimaade lepingute pikendamisest/Sinu Mets nr 65
Kogu ajakiri on loetav: SIIN
Läänemaal kütiti vägev põdrapull
novembri varahommikul läks Läänemaa Haapsalu jahiseltsi jahimees Kert Merisalu varitsusjahti põdrale. Kütt oli sellel hooajal otsustanud jahile pühenduda ja võtnud selle tarbeks ka puhkuse. Igal hommikul ja õhtul viis kutse teda jahile. Jahijumalanna poolt ei jäänud selline pühendumus tähelepanuta ja 9. novembri varahommikul anti noorele mehele võimalus. Kütt ei jätnud seda kasutamata ja nagu saksa jahikolleegid oleksid sellise juhtumi puhul öelnud – „pensionipõder“ on mehel nüüd kütitud. Kütitud looma puhul on tegemist õige loomaga. Oma väärtuslikud geenikoodid on järglastele edastatud. Kui vana on põder, näitab varsti täpne vanuse hindamine, aga esmaste hinnangute põhjal võis öelda, et loom on kindlasti üle 10 aasta vana. EJS Foto: Kert Merisalu kütitud põdraga.