Lääne Elu Läänemaa JK ja Haapsalu JS avajahist 2021
Jäägrid küttisid ühisjahil neli põtra Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga. Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et ühisjahi eesmärk on panna eri seltside jahimehi omavahel rohkem suhtlema ja tähtsamaid inimesi kutsutakse külla selleks, et saaks laiemalt jahinduse teemadel arutleda. Kuigi põdrajahti tohib pidada juba septembri keskpaigast, algab ajujaht 1. oktoobrist. „1. oktoober on meile nagu riigipüha, siit hakkab ühistegevus pihta,” ütles Puust Läänemaa jahimehi tervitades. Ta lisas, et hommikul Saaremaalt Vätsele sõites paistsid kümnest autost kaheksas oranžid vestid ehk et tegemist oli jahimeestega. Laupäeva hommikul kogunes Vätsele 58 jahimeest ja -naist. Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris jagas kokkutulnud kaheks – kes kütiliini, kes ajajateks – ja luges sõnad peale: keda ja kui palju küttida tohib. Ülesanded selged, sõideti jahipaika ja päeva esimene ajujaht läks lahti. Laupäevasel ühisjahil kütiti neli põtra. Kokku peavad Läänemaa jahimehed sel jahihooajal küttima 380 põtra, neist kolmandik põdrapullid, kolmandik põdralehmad ja kolmandik vasikad. Haapsalu jahiseltsi selle hooaja limiit on 47 põtra. „Meil on kõige suurem jahimaa, üle 34 000 hektari, sellepärast on meil ka nii suur limiit,” ütles Peetris. Ta lisas, et ilmselt jääb jahiseltsil limiit siiski täitmata. „Oleme siin ringi sõitnud ja vasikatega lehmi on näha väga vähe,” lisas ta. Et Läänemaale seatud limiit 380 põtra on päris palju, leidis ka Raun. Tema sõnul on põtrade kõrge küttimislimiit tingitud metsaomanike ja põllumeeste survest, sest põdrad kipuvad kahjustama kasvavat metsa ja põldu. „Kahjustusi pole viimasel ajal enam nii palju olnud, et neid peaks nii palju küttima,” ütles Raun. Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimehed ühiskondliku tellimuse täitjad. „Ühiskond ootab, et me ulukite arvukust reguleeriks ja teadlased annavad meile arvud ette,” ütles Korts. Ta lisas, et suurkiskjate nagu hundid ja karud puhul annab kütitavate isendite arvu ette riik, sõraliste puhul teevad lõpliku otsuse aga maakondlikud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad ka põllu- ja metsamehed. „Ega keegi taha, et ulukeid vähe oleks. Kõik tahavad, et neid rohkem oleks, aga kusagil on majanduslik aspekt ja seda tasukaalu me koos otsime,” ütles Korts. Kui põdrad teevad muret põllu- ja metsameestele, siis metskitsede puhul on probleemiks sagedased liiklusõnnetused. „Kui kits põllul sööb, siis mis tal seal häda on, aga just liikluskindlustus avaldab survet, sest kindlustuskahjud on väga suured,” ütles Raun. Kortsu sõnul saab Eestis igal aastal maanteel hukka 4000–5000 kitse. Taas pead tõstva sigade katku tõttu on jahimeestel kohustus küttida metssigu. „Neid peame võimalikult palju küttima, aga keegi ei tea täpselt, palju meil sigu alles on,” ütles Raun. Puust lisas, et sigade puhul tuleb küttimist jälle suurendada, et mitta näha seda vaeva, mida nähti mõned aastad tagasi, kus jahimehed metsas surnud metssigu leidsid ja matsid. „Saime sellega nii kaugele, et kahel aastal katk seafarmidesse ei jõudnud,” ütles Puust. Suurulukitest kütitakse karusid Läänemaal vähe. „Karud pole meil väga palju pahandust teinud. Nad jõuavad meie maadele siis, kui mujal metsad neid juba täis on,” ütles Raun. Selleks aastaks oli Läänemaal üks karulaskmisluba ja see on ka ära kasutatud. Ilveste arvukus oli vahepeal nii palju langenud, et neid ei tohi praegu üldse küttida. Mitu hundilaskmisluba Läänemaa jahimehed selleks hooajaks saavad, selgub oktoobris. Kortsu sõnul on näha, kuidas kliimamuutused loodust mõjutavad – meie metsadesse ilmub uusi liike, näiteks šaakal. „Need muutused puudutavad ka jahimehi ja eks me pea oma asju ka selle järgi sättima,” lisas ta. Ulukite küttimismaht Läänemaal Põder – 380 Metskits – 1108 Metssiga – 520 Punahirv – limiidivaba Karu – 1 (kütitud) Hunt – selgub oktoobris (Läänemaa jahindusnõukogu piirkonda kuuluvad ka Lõuna-Läänemaa jahiseltsid.)
Jahihooaja pidulik avamine Läänemaal 2021
Kaire Reiljan Lääne Elus 02.10.2021 kijutab: Jahisarve saatel kuulutasid Haapsalu jahiselts ja Läänemaa jahindusklubi täna Vätse jahionni juures hooaja esimese ajujahi avatuks. Kuigi põdrajahti tohib pidada juba septembri keskpaigast, algab ajujaht 1. oktoobrist. „1. oktoober on meile nagu riigipüha, siit hakkab ühistegevus pihta,” ütles Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust Läänemaa jahimehi tervitades. Ta lisas, et hommikul teel Saaremaalt Vätsele oli näha, et kümnest autost kaheksas paistsid oranžid vestid ehk et tegemist oli jahimeestega. Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul tahtis Läänemaa jahindusklubi taastada vana traditsiooni, et klubi peab vähemalt ühe jahi koos ühe Läänemaa jahiseltsiga. Eesmärk on, et jahimehed omavahel rohkem suhtleks. Ta lisas, et sel korral kutsuti külla ka tähtsamaid inimesi, et oleks võimalik jahiasju arutada. Nii osalesidki laupäeval Ridala kandis jahil keskkonnaminister Tõnis Mölder ja asekantsler Marku Lamp, kohal olid Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Läänemaa meeste hooaja avajahti oli saate „Roaldi retked” tarvis üles võtma tulnud Roald Johannson. Tervitussõnad kõlanud, jagas Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris 58 kokku tulnud jahimeest ja -naist kaheks – kes kütiliini, kes ajajateks – ja luges sõnad peale: keda ja kui palju küttida tohib. Ülesanded selged, sõideti jahipaika ja päeva esimene ajujaht läks lahti. Haapsalu jahiselts peab alanud jahihooajal küttima 47 põtra, kogu Läänemaal on kütitavate põtrade arv 380. Oli meeleolukas jahipäev, suur tänu võõrustajatele Haapsalju Jahiseltsile, Olev Peetrisele ja tema meeskonnale!
Hundid murdsid Läänemaal kahe ööga 25 lammast
BNS 03.10.2021 Neljapäeva ja reede öösel murdsid hundid Lääne-Nigula vallas lähestikku asuvates Nigula ja Turvalepa külas 22 lammast ja vigastasid kolme, kellele tuli teha hädatapp, kirjutab Lääne Elu. Jaagu talu perenaine Kristi-Liis Koppel avastas tõukarjas tehtud tapatöö neljapäeva hommikul, kui ta nagu tavaliselt loomi üle vaatama läks. Hundid olid end aia alt läbi kaevanud ja murdnud öösel 14 lammast. Kahele tuli teha hädatapp, kolm lammast on kadunud, kaheksa kergemalt vigastatud. Karjamaal avanenud vaatepildi põhjal võiks arvata, et karja laastas kuni seitsmepealine hundikari. Murtud oli täiskasvanud lambaid, kolm looma oli täiesti ära söödud. „Kummaline on see, et hundid üldse ei pelga,” märkis Koppel. Elektrikarjusega ümbritsetud koppel asub Lääne-Nigula kiriku juures ja sealne valgustus ulatub ka karjamaale. Läheduses asuvad elumajad ja pole paksu metsa. Reede õhtul avanes seal taas ebaharilik vaatepilt: kopli väravas tee ääres maiustas äraviimist ootavate korjuste kuhja kallal kuus hunti. “Nigulast kostub muusikat, maanteel on veel tihe liiklus, Nigula tänavavalgustus valgustab osaliselt ka koplit ja kuus hunti askeldab korjuste kallal,” kirjeldas Koppel. Murdmisest sündinud kahju ei ole Koppel veel kokku arvutanud, aga kallimate tõulammaste hind jääb 700 euro kanti. Mitukümmend aastat lambaid ja ligi kümme aastat tõukarja kasvatanud Koppel ütles, et see oli esimene kord, kui hundid karja kallal käisid. „Šaakal on korra käinud,” ütles Koppel. Šaakal toona kahju teha ei saanud, sest karjakoer sekkus. Seekord oli koer kutsikatega laudas ja teine teisel karjamaal. Pärast huntide rünnakut hoiab Koppel lambad öösiti laudas ja päeval teises koplis. Jaagu talust mõne kilomeetri kaugusel asuva Indreku talu peremehe Argo Jõesoo karjast murdsid hundid reede öösel kaheksa noort lammast, ühele tuli teha hädatapp. Suve Pasilaiul veetnud kari oli kodus olnud poolteist nädalat. Üle meetri kõrgune võrkaed oli uus ja täiesti terve. Jõesoo sõnul pidid murdjad üle aia hüppama. „Võrkaeda pole nad varem trüginud,” ütles Jõesoo. Huntide peletamiseks ümbritses Jõesoo aia lipuliiniga. Kevadel murdsid hundid Jõesool lauda juures tarandikus kuus jäära. „Jahimehed panid kaamera üles, oli näha, et hunt käis iga öö lauda ümber luusimas,” ütles Jõesoo. Toona oli tegu ühe murdjaga, kes oli samuti väga julge ega peljanud laudas mänginud raadiotki. Kuni selle nädalani olid hundid Läänemaal murdnud 16 lammast, ikka samas kandis. „Tõenäoliselt üks ja sama isend või isendid, kes on maitse suhu saanud,” ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi Lääne Elule. Talvi sõnul on maakonnas murtud lammaste hulk aastate lõikes tavapärane või tagasihoidlik. Mullu murdsid hundid Läänemaal 103, tunamullu 51 lammast
Laskevõistlus Vormsis
Sellel laupäeval 04.Septembril toimusid Vormsi saarel, Vormsi Jahiseltsi lasketiirus Eeriku mälestusvõistlused harjutuses “Jahikaar”. Kohalike jahilaskjatega võtsid mõõtu Läänemaa JK esindajad ja laskesportlased “suurelt maalt”. Peakorraldajad Jaan Kärner, Rein Veitmaa olid võistlused hästi korraldanud, kõik sujus ja rütmi ei suutnud segi lüüa ka vahepeal müristanud äike ja rahehood. Finaali jõudsid kuus meest, võistlused ja rändkarika võitis Endrik Raun, teise koha saavutas Andres Karu ja kolmanda koha Jaan Kärner. Auhinnad andis üle varalahkunud tubli jahimehe Eeriku isa. Pidulikus lõunalauas arutasime Jaan Kärneri ideed, et ka Läänemaa meitsrivõistlused võik edaspidi toimuda roteeruvas korras, s.t. kooraldaja on igal aastal erinev Läänemaa Jahiselts. Hea mõte!
Koolitus Piirsalus
Neljapäeval toimus Piirsalus valiklaskmise ja uluki asurkonna majandamise koolitus. Lektorid olid Jaan Ärmus ja Priit Vahtramäe. Kohal oli üle 50 liikme kokku 12. Läänemaa jahiseltsist. Sisutihe koolitus kestis hiliste õhtutundideni ja oli osavõtjate meelest hea ja kasulik ettevõtmine.
Valiklaskmise koolitus Piirsalus
Neljapäeval 26.08 korraldab Läänemaa Jahindusklubi ulukite valiklaskmise koolituse, algusega 18.00 Piirsalu külas, KLUBIMAJAS Kavas: Põtrade, metskitsede, metssigade valiklaskmine, trofeemajandus, vanuselise ja soolise struktuuri jälgimine, ulukiasurkonna ühine majandmaine Läänemaal. Lektorid Priit Vahtramäe ja Jaan Ärmus. Osalemistasu 5€ Et oskaks kohvi kogus planeerida, oleks hea ennast kirja panna: Registreerimisleht
VJM-4 Eesti MV ja Läänemaa MV laskmises
Juba sellel Laupäeval 21.08. korraldab Läänemaa jahindusklubi Laheva lasketiirus Läänemaal Eesti Meistrivõistlused harjutuses VJM-4, kus parimad Eesti laskurid lasevad harjutust “jooksev siga” 50 meetrilt. Pühapäeval 22.08 toimuvad samas Läänemaa meistrivõistlused, kus lastakse samuti “jooksva sea” harjutust. Vaata juhendit VÕISTLUSJUHEND Auhinnad paneb välja Rannarootsi Lihatööstus kes on ka mõlemal päeval kohal oma telgi ja toodetega. Jahimehed saavad tutvuda lihatööstuse 2021 aasta toodanguga ja uurida koostöövõimaluste kohta algaval jahiaastal.
Huntide arvukus ületab juba seatud ülempiiri
Keskkonnaagentuur: huntide arvukus ületab juba seatud ülempiiri arvamus.postimees.ee 26.06.2021 Keskkonnakaitsja Eleri Lopp-Valdma kriitika Keskkonnaagentuuri seireuuringu aadressil huntide arvukuse osas ei ole põhjendatud, kirjutavad Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja ja eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark. Keskkonnakaitsja Eleri Lopp-Valdma arvamusloos «Huntide arv on kaheldav» (PM 20.07) viidatakse otseselt, et keskkonnaagentuuri seireandmed huntide arvukuse osas on puudulikud ning otsused ei ole teaduspõhised. Siit saad allalaadida kogu artikli: Artikkel PDF formaadis
Läänemaa JK volinike koosolek
30.06.2021 toimus Haapslau kultuurikeskuses Läänemaa JK volinike koosolek. Juhatuse esimees tegi ülevaate majandusaasta tulemustest ja tehtust. Võeti vastu uus eelarve ja tegevusplaan. Klubi aasta oli tegus: mõtestati lahti uuesti klubi tegevuseesmärgid, klubiga liitusid kaks uut tegusat jahiseltsi, korraldati laskevõistlusi, võeti vastu uus klubi põhikiri, osaleti aktiivselt EJS töös, tehti ettepanek kuni 39 cm ajavate koerte kasutamiseks sõraliste jahil, võeti kasutusele uus klubi sümboolika, koolitati 15 uut jahimeest-jahinaist jne.
Läänemaal hinnatud jahitrofeede tulemused
28.mail hinnati jahitrofeesid Läänemaa Jahindusklubi korraldatud hindamisel Käbi Jahimajas. Hindamiseks toodi 3 hirvesarve, 17 metskitse sarve, 5 hundinahka, 3 metssea kihva, 13 šaakali koljut , 1 mägrakolju,1 ilvesekolju, 6 hundikoljut, 7 koprakoljut ja 14 põdrasarve. Läänemaa eripäraks oligi suur šaakali trofeede saak ning ilusad suured põdrasarvede. Hindamistulemused leiad lingilt: 2021.5.28.Läänemaa jahitrofeed.koond.xlsx – Google Drive