Lääne-Nigula vald on hädas huntidega Piirsalu külas
Juhan Hepner, Lääne-Nigula vald / err.ee Lääne-Nigula vallavalitsus pöördus keskkonnaministeeriumi poole, sest ei ole rahul, et Põhja-Läänemaale ei antud huntide küttimislube. Murekoht on Piirsalu küla, kus sel sügisel on rünnatud lambaid ja koeri. Käesoleval jahiaastal võib Eestis lasta 140 hunti. Lääne-Nigula vallale teeb aga meelehärmi, et keskkonnaameti vastavas käskkirjas leiti, et Põhja-Läänemaal on kahjud väikesed ja küttimislube sinna ei anta, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Keskkonnaministeeriumi sekkumist soovib vald 170 elanikuga Piirsalu küla pärast, sest tänavu sügisel on Piirsalus murtud 11 lammast ja lisaks on tulnud teha kolmele vigasaanule hädatapp. Septembris murti külas kolm koera. Külarahva seas on levima hakanud hirm. “Meie eakad, kes käivad kepikõndi tegemas, või väikeste lastega pered, kelle lapsed lammastega koos on olnud karjamaal, tunnetavad väga suurt ohtu ka iseendale,” rääkis Piirsalu külavanem Lea Lai. Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et vastuskiri on alles koostamisel, kuid ministeerium ei tõtta keskkonnaameti töösse sekkuma. Traksi sõnul on küttimislubade määramine mitmeetapiline ja keskkonnaamet teeb muudatusi vastavalt laekuvatele andmetele ning ei ole välistatud, et amet võib Põhja-Läänemaa lubade hulka tõsta. “Esimene on kõige suurem, kus me anname välja mingi suurema üldarvu ja siis me korrigeerime vastavalt sellele, kuidas meil andmeid laekub. Kus meil tekib kahjustusi, kus võivad hundikarjad liikuda, me muudame ja anname juurde lubasid. See on meil väga hästi tööle läinud praktika ja võrdlemisi paindlik,” selgitas Traks. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et eksperdid peaksid kogukonnaga paremini dialoogi pidama ja otsuseid rohkem selgitama. Vallavanem pelgab, et kohalike frustratsioon võib lõppeda salaküttimisega. “Seda ju keegi tegelikult ei taha, et asi nii kaugele läheb ja ma väga loodan, et nii kaugele asi ei lähe, aga alati see risk on ju olemas, et võetakse omakohus ette,” ütles Lõhmus. Käesoleval jahiaastal seni küttimiseks määratud 140 hundist on novembri lõpu seisuga Eestis lastud 19.
Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra kavand
Keskkonnaamet ootab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra kavandile kaasa rääkima Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kaitse-eeskirjaga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada 12. novembrist 8. veebruarini. https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/keskkonnaamet-ootab-matsalu-rahvuspargi-uue-kaitsekorra-kavandile-kaasa-raakima Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga on uude reeglistikku planeeritud nii mõnedki muudatused. Näiteks on plaanis muuta Matsalu rahvuspargis jahipidamise, kalastamise, ehitamise ja liikumispiirangute korda. Kohati lähevad sätted rangemaks, mõneti leebemaks, mõned seni kehtinud reeglid sätestatakse selgemini. Näiteks on plaanis lubada jahipidamine vaid juhul, kui see aitab vähendada ulukikahjustusi, ohtu kaitse-eesmärkidele, või inimese elule. Olulisi plaanitud muudatusi on kaitse-eeskirja kavandis veel, nendega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Oma ettepanekud eeskirjale tegid ka Haapsalu ja Kasari jahiseltsid Läänemaalt ja Massu, Lihul, Tuudi jahiseltsid Pärnumaalt.
Plii keelustamisest jahinduses ja kalastuses
Eelmise nädala neljapäeval hääletas Euroopa Liidu keskkonnakomitee (ENVI) kahe erineva vastuväite üle, mis olid esitatud 2020 septembris REACH komitee pool vastu võetud otsuse kohta plii laskemoona kasutamise keelustamisest märgaladel (kus Eesti,Läti,Leedu,Bulgaaria jäid otsustamisel erapooletuks, Soome, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Malta olid vastu, ülejäänud olid poolt) Kumbki vastuväide ei saanud nõutavat lihtsat häälteenamust, seega läheb asi edasi arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Praktikas tähendab see, et piirang on jälle selle realiseerumisele lähemal. Kui parlament ja nõukogu kiidavad komisjoni ettepaneku heaks, jõustub see aastavahetusel, kaks nädalat pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda algab üleminekuperiood, mille pikkus meil Eestis sõltub meie parlamendi otsusest ja sellest kas Eesti valib nn Ramsari märgalade määratluse järgi piirangu või pliilaskmise täieliku keelu. Märgala defineeritakse Ramsari konventsiooni kohaselt järgmiselt: looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Teatavasti on Eestis juba praegu veelinnujahil pliihaavlid keelatud, aga otsus hakkab mõjutama jahti ka sisemaal ja lasketiirudes, kus on läheduses eelnimetatud märgalad. Edasi liigub EL selle poole, et ära keelata ka pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed, nagu õngetinad jne.
Laskekatsed ja treeningud
Haapsalus, Laheva tiirus võimalik sooritada laskekatseid, nii individuaalselt kui grupina, rentida laskerada harjutamiseks, võtta treeningtunde kogenud laskeinstruktoritelt ja korraldada Jahiseltside laskepäevi. Helista ja lepi aeg kokku, telefon: 5022756
Jahimehed peavad plaani hundijahist loobuda
Urmas Lauri/Lääne Elu 29.09.2020 Jahimeeste hulgas levib üleskutse hundijahist täielikult loobumiseks, samas on hundid viimastel nädalatel üha enam koduloomi murdnud. Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, eelmisel nädalavahetusel tapsid hundid seal kolm hoovikoera. Läinud teisipäeval rappisid hundid Oongas koguni 70pealist lambakarja. „Vältimaks huntide rünnakuid loomadele, soovitame loomaomanikel korrastada kiskjatõrjeaiad,” ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik. „Korralik kiskjatõrjeaed on 1,2 meetri kõrgune 5-liiniline elektrikarjus, mis on korralikult paigaldatud ja pingestatud ning mille madalam traat on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel. Ööseks tasub loomad ajada lauta või väiksemasse suletud ööaedikusse hoonete vahetus läheduses.” Kahju kannatanud Oonga talumehel oli lambaaed 1,2 m kõrge ja viie traadiga, mis olid voolu all. Lambaaiast on lähimate majadeni umbes 50 meetrit. „Ja seal on elanikud,” rääkis tapatööpaigas käinud piirkonnapolitseinik Vello Vichterpal. Kõigest hoolimata murdsid hundid ühe ööga poolsada lammast. „See on karm reaalsus nii lambapidajale kui ka tavalisele maaelanikule,” ütles Martna kandi põllumees Kulno Rehkalt, kelle lihaveisekari sööb lambamurdmiskoha lähedal luhal. „Jube hea on kõrvalt öelda, et tegemist on emotsioonidega. Aga kui need on sinu lambad, siis sa ei kasvata neid ju huntidele,” ütles Rehkalt. „See noor mees [Reigo Soosaar], kelle omad lambad olid, on hakanud paarist lambast oma karja aretama, teeb tugevat tööd ja ühel hommikul neid enam ei ole!” Rehkalti sõnul tema lihaveiseid hundid ei häiri, kuigi paar aastat tagasi murti ka tema karjast paar vasikat. „Lihaveis on looduslähedane isend – kui keegi võõras karja tuleb, hakkavad nad teda taga ajama. Ja hunt saab sellest väga hästi aru.” Lammaste kaitseks ei anna Rehkalti sõnul ka suurt midagi teha: „Lihtsalt ära pea lambaid! Pole mõtet kasvatada lambaid ja samal ajal kasvatada ka hunte.” Rehkaltit võib tõsiseks hundikütiks pidada, kuigi kelkida talle sellega ei meeldi. „Kui paljud tänastest hundijahivastastest on hunti ja tema tegusid looduses näinud ning hundimurdmiste kahju kannatanud?” küsis Rehkalt. „Ma ei tea, kuidas neid tarkpäid kutsuda, kes loevad internetist uuringuid ja mõtlevad, et oi, kui ilus loom on hunt. Muidugi on hunt ilus loom. Tiiger, muuseas, on veel ilusam.” „Hunt käib ja liigub oma radu,” arutles Rehkalt. „Kui tal on kõht tühi, siis ta murrab maha selle, mis ette jääb, millest tal jõud üle käib ja mille ees tal aupaklikkust pole. Kui mets tühjaks süüakse, siis ega hunt ju kohe ära ei sure, ta vaatab ringi ja tulebki sinu koera sööma. Paraku on nii, et kui tal kaob hirm inimese ees, sööb ta ka inimese ära. Aga kuni meil praktikat selle koha pealt pole, on see pelgalt teooria.” Viimaste hundimurdmiste tuules on üha enam kostmas hundi kaitset nõudvaid hääli. „Proovime siis ära,” soovitas Rehkalt. Tema sõnul on praegu hundi arvukus kõrge ja saab näha, millise piirini on ühiskond valmis taluma. „Jätame küttimata ja vaatame, mis siis juhtub,” lisas ta. Rehkalti öeldu pole nali ega bluff, sest jahimeeste hulgas leiab üha enam kandepinda üleskutse hundijahist loobumiseks. Rehkalti sõnul on ettepanekul majanduslikud kaalutlused – hundijaht on kallis, sest korraga peab väljas olema hulk jahimehi ja tavaliselt kütitakse suurel maa-alal. Kui varasemaltel aastatel, ka nõukogude ajal, oli hunt suurulukeid küttivale jahimehele tõsiseks konkurendiks, siis praegu ta seda enam pole. „Metssiga meil niikuinii pole, põdra- ja metskitselihal pole aga hinda. Seega pole hunt jahimehele enam konkurent,” ütles Rehkalt. „Meie keskkonnakäsitluse mõiste on väga debiilne, sest inimene on sealt välja jäetud,” ütles Rehkalt. „Seal on lilled ja liblikad, hundid ja karud, aga sellest, et seal on ka inimene, aru ei saada.”
Hundid murdsid taas Läänemaal
Hundid murdsid Oongas poolsada lammast. Poolteist nädalat tagasi lõpetasid hundid Piirsalus 15pealise lambakarja, nädalavahetusel tapsid hundid Piirsalus kolm hoovikoera, teisipäeval rappisid hundid Oongas 70pealist lambakarja. Kui Piirsalus murti 15 lambast maha 14, siis Oongas on Reigo Soosaare 70 lambast elus veel kõige enam paarkümmend. “Üleeile 16.30 ajal, kui sealt läbi käisin, siis oli leitud 49 laipa (mõnele hinge vaakuvala hädatapp tehtud), aga mõned olid veel kadunud,” teatas piirkonnapolitseinik Vello Vichterpal täna hommikul. Vihterpali sõnul on Soosaare lambaaed 1,2 m kõrge ja viie traadiga, mis olid elektrikarjuse voolu all.
Piirsalus on hundid liikvel!
Piirsalus on hundid liikvel! Ööl vastu pühapäeva hävitati kogu baasi tee ääres asunud lambakari (15 loomast jäi ellu üks vigastatud tall). Susid olid marssinud läbi Kruusiaugu talu hoovi ja sealt ennast elektri karjuse alt sisse kraapinud. „Puhas vuuk! Põhimõtteliselt kogu minu kari – uted ja selle aasta talled – olid seal,” ütles Piirsalu loomaarst Ann Mari Anupõld. Jahimehed arvavad, et tegemist oli hundipesakonna koolipäevaga – noorloomadele õpetati murdmist. Olge valvsad ja hoidke oma koduloomi!
Läänemaa Jahiseltsid said kokku
Septembris 2020 tulid Läänemaa Jahindusklubi eestvedamisel juba teist korda kokku Läänemaa jahiseltside juhid ja jahindustegelased, et arutada kuidas edaspidi rohkem koostööd teha ja võimalusi koondada kõik 14 jahipiirkonda Läänemaa Jahindusklubi alla. Edaspidi saadakse kokku juba väiksemates kooslustes, et konkreetsemalt kaardistada seltside probleeme ja kuulata ära ideid kuidas Läänemaa jahindust paremini organiseerida ja jahisportlaskmine uuele tasemele viia.