Koolitus Piirsalus
Neljapäeval toimus Piirsalus valiklaskmise ja uluki asurkonna majandamise koolitus. Lektorid olid Jaan Ärmus ja Priit Vahtramäe. Kohal oli üle 50 liikme kokku 12. Läänemaa jahiseltsist. Sisutihe koolitus kestis hiliste õhtutundideni ja oli osavõtjate meelest hea ja kasulik ettevõtmine.
Valiklaskmise koolitus Piirsalus
Neljapäeval 26.08 korraldab Läänemaa Jahindusklubi ulukite valiklaskmise koolituse, algusega 18.00 Piirsalu külas, KLUBIMAJAS Kavas: Põtrade, metskitsede, metssigade valiklaskmine, trofeemajandus, vanuselise ja soolise struktuuri jälgimine, ulukiasurkonna ühine majandmaine Läänemaal. Lektorid Priit Vahtramäe ja Jaan Ärmus. Osalemistasu 5€ Et oskaks kohvi kogus planeerida, oleks hea ennast kirja panna: Registreerimisleht
VJM-4 Eesti MV ja Läänemaa MV laskmises
Juba sellel Laupäeval 21.08. korraldab Läänemaa jahindusklubi Laheva lasketiirus Läänemaal Eesti Meistrivõistlused harjutuses VJM-4, kus parimad Eesti laskurid lasevad harjutust “jooksev siga” 50 meetrilt. Pühapäeval 22.08 toimuvad samas Läänemaa meistrivõistlused, kus lastakse samuti “jooksva sea” harjutust. Vaata juhendit VÕISTLUSJUHEND Auhinnad paneb välja Rannarootsi Lihatööstus kes on ka mõlemal päeval kohal oma telgi ja toodetega. Jahimehed saavad tutvuda lihatööstuse 2021 aasta toodanguga ja uurida koostöövõimaluste kohta algaval jahiaastal.
Huntide arvukus ületab juba seatud ülempiiri
Keskkonnaagentuur: huntide arvukus ületab juba seatud ülempiiri arvamus.postimees.ee 26.06.2021 Keskkonnakaitsja Eleri Lopp-Valdma kriitika Keskkonnaagentuuri seireuuringu aadressil huntide arvukuse osas ei ole põhjendatud, kirjutavad Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja ja eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark. Keskkonnakaitsja Eleri Lopp-Valdma arvamusloos «Huntide arv on kaheldav» (PM 20.07) viidatakse otseselt, et keskkonnaagentuuri seireandmed huntide arvukuse osas on puudulikud ning otsused ei ole teaduspõhised. Siit saad allalaadida kogu artikli: Artikkel PDF formaadis
Läänemaa JK volinike koosolek
30.06.2021 toimus Haapslau kultuurikeskuses Läänemaa JK volinike koosolek. Juhatuse esimees tegi ülevaate majandusaasta tulemustest ja tehtust. Võeti vastu uus eelarve ja tegevusplaan. Klubi aasta oli tegus: mõtestati lahti uuesti klubi tegevuseesmärgid, klubiga liitusid kaks uut tegusat jahiseltsi, korraldati laskevõistlusi, võeti vastu uus klubi põhikiri, osaleti aktiivselt EJS töös, tehti ettepanek kuni 39 cm ajavate koerte kasutamiseks sõraliste jahil, võeti kasutusele uus klubi sümboolika, koolitati 15 uut jahimeest-jahinaist jne.
Läänemaal hinnatud jahitrofeede tulemused
28.mail hinnati jahitrofeesid Läänemaa Jahindusklubi korraldatud hindamisel Käbi Jahimajas. Hindamiseks toodi 3 hirvesarve, 17 metskitse sarve, 5 hundinahka, 3 metssea kihva, 13 šaakali koljut , 1 mägrakolju,1 ilvesekolju, 6 hundikoljut, 7 koprakoljut ja 14 põdrasarve. Läänemaa eripäraks oligi suur šaakali trofeede saak ning ilusad suured põdrasarvede. Hindamistulemused leiad lingilt: 2021.5.28.Läänemaa jahitrofeed.koond.xlsx – Google Drive
Jahitrofeede hindamine 2021
28.Mai 2021 toimus Läänemaa Jahindusklubis jahitrofeede hindamine. Kohal oli 4 trofeeeksperti eesotsas A.Lillemäega. Mõõdeti ära kokku 57 jahitrofeed. Kõige rohkemaarvuliselt olid trofeesi hindamiseks esitanud Haapsalu, Kullamaa ja Kasari jahiseltsid. Arvuliselt oli hindamisele toodud kõige rohkem soku sarvi, siis põdra sarvi ja šaakali koljusid. Medaliväärseid trofeesid oli üksjagu, täpsemad tulemused selguvad lähipäevil ja peale seda väljastatakse edukatele küttidele ka vastavad tunnistused.
Jahimehed ootavad suuremat usaldust
06.05 mail ilmus ajalehes Lääne Elu Kaire Reiljani intervjuu Läänemaa Jahindusklubi ja noorjahimeeste koolitusel osalenutega. Huvi jahinduse vastu on,” ütles läinud aasta mais Läänemaa jahindusklubi etteotsa valitud Endrik Raun. Eelmisel aastal jäi jahimeeste koolitus Läänemaal koroonapiirangute tõttu ära, järelkasvu on aga Rauni sõnul hädasti vaja, sest tegevjahimeeste keskmine vanus tõuseb. Raun möönis, et noori pole niisama lihtne jahinduse juurde tuua: „Tänapäeval on noortel ahvatlusi palju – kes tahab jalgpalli mängida, kes arvutis istuda, ja ega see metsas käimine olegi nii lihtne.” Enamasti tulevad tema sõnul kursustele need, kellel sõprade või perekonna kaudu side jahindusega olemas. „Kõik sõbrad hakkasid mingil hetkel jahindusega tegelema. Kui nädalavahetuseks maale koju tulin, polnud reede õhtul enam kellegagi viinagi võtta, sest kõik pidid laupäeval jahile minema,” rääkis Kullamaalt pärit Janek Palmpuu kursustele tulemise põhjustest. „Viimane sõber, kellel veel jahimehetunnistust pole, on praegu koos minuga siin klassiruumis,” lisas ta. Tugev organisatsioon Palmpuu, kes peab end ise küll rohkem kalameheks, ütles, et seltskond ja ühine hingamine on see, mis teda jahindusse tõmbas, kuigi päris tähtsusetu pole ka võimalus linnadžunglist välja saada. „Ega paljud jahimehed lähegi metsa selleks, et ilmtingimata looma lasta,” lisas ta. Teele Sein Massust tuli kursustele mehe utsitamisel. „Olen neli aastat seda kõike kõrvalt näinud ja eks mind ole see huvitanud ka. Nüüd mees pakkus välja, et mine ja tee ära, saad sellesse seltskonda päriselt sisse,” ütles ta. Esialgu on Sein seda meelt, et ta läheks jahile seltskonna pärast ja selleks, et looduses käia, aga looma pihta laskma ta küll ei hakka. „Aga see võib muidugi mingil hetkel muutuda,” lisas ta. „Ega me ole sellised verejanulised mehed, kes käivad mööda metsa mõttega, et saaks looma lasta,” ütles Raun. Tema sõnul tähendab jahindus loodushoidu: „Me haldame koos riigiga ulukipopulatsiooni ning kaitseme maa- ja metsaomanike vara.” Raun lisas, et seda tehakse vabatahtlikuna ja oma muu elu arvel. Rauni sõnul arvatakse sageli, et mis jahimeestel viga, neil ju liha tasuta käes. „Aga kui lüüa numbrites kokku, kui palju see liha jahimehele maksma läheb – kütus, varustus, metsas käimine -, siis palju odavam oleks liha turult osta,” ütles Raun. Negatiivse suhtumise vastu, mida jahimehed kohati tunnevad, polegi Rauni sõnul muud võimalust kui tegutseda tugeva organisatsioonina ja teha selgitustööd. Siin tegutsevaid jahiseltse koondava Läänemaa jahindusklubi peamise ülesandena näebki Raun seltsideülese jahinduspoliitika ajamist ja jahimeeste hääle kuuldavaks tegemist riigi poliitikas. „Läänemaal on ligi 500 jahimeest ja 500 mehe nimel kõnelemine on kaalukam kui ühe jahiseltsi 30 mehe eest kõnelemine,” ütles ta. Rauni sõnul on iga Eesti maakond omanäoline ja nende eripäradega tuleb riigil arvestada. Jahimehed teavad Näiteks üks teema, mis on Läänemaal paaril viimasel aastal teravalt üleval olnud, on hundijaht ja hundilaskmise load. „Põhja-Läänemaale keskkonnaamet hundilaskmise lube ei anna, sest seal on nagu huntide reservaat,” rääkis Raun. „Aga hunte on tõesti palju, sest on olnud mitu lumeta talve, kui hundijahti pole saanud pidada, pealegi on hunt kiire paljuneja,” lisas ta. Samas on põdrajahi puhul keskkonnaameti ette antud küttimismahud olnud suured – põhjuseks metsaomanike surve, sest põdrad rikuvad noorendikke. „Pearõhk ei pea olema sellel, kui palju põtru ükskõik kelle survel kütitakse, vaid kas neid jääb järele paraja tihedusega ning tasakaalus vanuselise ja soolise struktuuriga,” rääkis Raun. Ta lisas, et kui 2019. aastal kütiti Läänemaal 474 põtra, siis eelmisel aastal sadakond põtra vähem. Raun ütles, et riik võiks jahimehi nii kiskjate arvukuse hindamisel kui ka küttimislimiitide ja -piirkondade määramisel rohkem usaldada. „Jahimees on eesliinimees ja tal on selge pilt, mis tema piirkonnas toimub,” ütles Raun. Ta selgitas, et kui hunt murrab õues koeri või koplis lambaid, tuleks kahjustuspiirkonnas anda hundi küttimise erilube – see tõstaks kohalike elanike turvatunnet ja usaldust nii riigi kui ka jahimeeste vastu.
Noorjahimeestel eksamid tehtud
Pühapäeval 2.mail 2021 päädis Läänemaa noorjahimeeste koolitus riikliku teooria ja laskeeksamiga. Kursuse lõpetas edukalt 14 uut jahindushuvilist noort. Palju õnne!
Hundid Paliveres (lisatud video)
Endrik Raun/Läänemaa Jahindusklubi Pühapäeval 21. veebruari hommikul hulkusid kaks hunti Palivere koolimaja taga. Lapsed vaheajal, hundid koolis… Hunte märgati samal hommikul ka mujal majade vahel liikumas. Üks korralik talv üle mitme aasta näitab ära, et meie huntide arvukus on tõusuteel. Kuigi kütitud on seni 10 hunti ja anti 2 lisaluba, siis jahimeeste jäljevaatlused näitavad, et nii Põhja- kui Lõuna Läänemaal liigub ringi endiselt mitukümmend hunti. Video/Maarja Allas