Läänemaa JK volinike koosolek
30.06.2021 toimus Haapslau kultuurikeskuses Läänemaa JK volinike koosolek. Juhatuse esimees tegi ülevaate majandusaasta tulemustest ja tehtust. Võeti vastu uus eelarve ja tegevusplaan. Klubi aasta oli tegus: mõtestati lahti uuesti klubi tegevuseesmärgid, klubiga liitusid kaks uut tegusat jahiseltsi, korraldati laskevõistlusi, võeti vastu uus klubi põhikiri, osaleti aktiivselt EJS töös, tehti ettepanek kuni 39 cm ajavate koerte kasutamiseks sõraliste jahil, võeti kasutusele uus klubi sümboolika, koolitati 15 uut jahimeest-jahinaist jne.
Läänemaal hinnatud jahitrofeede tulemused
28.mail hinnati jahitrofeesid Läänemaa Jahindusklubi korraldatud hindamisel Käbi Jahimajas. Hindamiseks toodi 3 hirvesarve, 17 metskitse sarve, 5 hundinahka, 3 metssea kihva, 13 šaakali koljut , 1 mägrakolju,1 ilvesekolju, 6 hundikoljut, 7 koprakoljut ja 14 põdrasarve. Läänemaa eripäraks oligi suur šaakali trofeede saak ning ilusad suured põdrasarvede. Hindamistulemused leiad lingilt: 2021.5.28.Läänemaa jahitrofeed.koond.xlsx – Google Drive
Jahitrofeede hindamine 2021
28.Mai 2021 toimus Läänemaa Jahindusklubis jahitrofeede hindamine. Kohal oli 4 trofeeeksperti eesotsas A.Lillemäega. Mõõdeti ära kokku 57 jahitrofeed. Kõige rohkemaarvuliselt olid trofeesi hindamiseks esitanud Haapsalu, Kullamaa ja Kasari jahiseltsid. Arvuliselt oli hindamisele toodud kõige rohkem soku sarvi, siis põdra sarvi ja šaakali koljusid. Medaliväärseid trofeesid oli üksjagu, täpsemad tulemused selguvad lähipäevil ja peale seda väljastatakse edukatele küttidele ka vastavad tunnistused.
Jahimehed ootavad suuremat usaldust
06.05 mail ilmus ajalehes Lääne Elu Kaire Reiljani intervjuu Läänemaa Jahindusklubi ja noorjahimeeste koolitusel osalenutega. Huvi jahinduse vastu on,” ütles läinud aasta mais Läänemaa jahindusklubi etteotsa valitud Endrik Raun. Eelmisel aastal jäi jahimeeste koolitus Läänemaal koroonapiirangute tõttu ära, järelkasvu on aga Rauni sõnul hädasti vaja, sest tegevjahimeeste keskmine vanus tõuseb. Raun möönis, et noori pole niisama lihtne jahinduse juurde tuua: „Tänapäeval on noortel ahvatlusi palju – kes tahab jalgpalli mängida, kes arvutis istuda, ja ega see metsas käimine olegi nii lihtne.” Enamasti tulevad tema sõnul kursustele need, kellel sõprade või perekonna kaudu side jahindusega olemas. „Kõik sõbrad hakkasid mingil hetkel jahindusega tegelema. Kui nädalavahetuseks maale koju tulin, polnud reede õhtul enam kellegagi viinagi võtta, sest kõik pidid laupäeval jahile minema,” rääkis Kullamaalt pärit Janek Palmpuu kursustele tulemise põhjustest. „Viimane sõber, kellel veel jahimehetunnistust pole, on praegu koos minuga siin klassiruumis,” lisas ta. Tugev organisatsioon Palmpuu, kes peab end ise küll rohkem kalameheks, ütles, et seltskond ja ühine hingamine on see, mis teda jahindusse tõmbas, kuigi päris tähtsusetu pole ka võimalus linnadžunglist välja saada. „Ega paljud jahimehed lähegi metsa selleks, et ilmtingimata looma lasta,” lisas ta. Teele Sein Massust tuli kursustele mehe utsitamisel. „Olen neli aastat seda kõike kõrvalt näinud ja eks mind ole see huvitanud ka. Nüüd mees pakkus välja, et mine ja tee ära, saad sellesse seltskonda päriselt sisse,” ütles ta. Esialgu on Sein seda meelt, et ta läheks jahile seltskonna pärast ja selleks, et looduses käia, aga looma pihta laskma ta küll ei hakka. „Aga see võib muidugi mingil hetkel muutuda,” lisas ta. „Ega me ole sellised verejanulised mehed, kes käivad mööda metsa mõttega, et saaks looma lasta,” ütles Raun. Tema sõnul tähendab jahindus loodushoidu: „Me haldame koos riigiga ulukipopulatsiooni ning kaitseme maa- ja metsaomanike vara.” Raun lisas, et seda tehakse vabatahtlikuna ja oma muu elu arvel. Rauni sõnul arvatakse sageli, et mis jahimeestel viga, neil ju liha tasuta käes. „Aga kui lüüa numbrites kokku, kui palju see liha jahimehele maksma läheb – kütus, varustus, metsas käimine -, siis palju odavam oleks liha turult osta,” ütles Raun. Negatiivse suhtumise vastu, mida jahimehed kohati tunnevad, polegi Rauni sõnul muud võimalust kui tegutseda tugeva organisatsioonina ja teha selgitustööd. Siin tegutsevaid jahiseltse koondava Läänemaa jahindusklubi peamise ülesandena näebki Raun seltsideülese jahinduspoliitika ajamist ja jahimeeste hääle kuuldavaks tegemist riigi poliitikas. „Läänemaal on ligi 500 jahimeest ja 500 mehe nimel kõnelemine on kaalukam kui ühe jahiseltsi 30 mehe eest kõnelemine,” ütles ta. Rauni sõnul on iga Eesti maakond omanäoline ja nende eripäradega tuleb riigil arvestada. Jahimehed teavad Näiteks üks teema, mis on Läänemaal paaril viimasel aastal teravalt üleval olnud, on hundijaht ja hundilaskmise load. „Põhja-Läänemaale keskkonnaamet hundilaskmise lube ei anna, sest seal on nagu huntide reservaat,” rääkis Raun. „Aga hunte on tõesti palju, sest on olnud mitu lumeta talve, kui hundijahti pole saanud pidada, pealegi on hunt kiire paljuneja,” lisas ta. Samas on põdrajahi puhul keskkonnaameti ette antud küttimismahud olnud suured – põhjuseks metsaomanike surve, sest põdrad rikuvad noorendikke. „Pearõhk ei pea olema sellel, kui palju põtru ükskõik kelle survel kütitakse, vaid kas neid jääb järele paraja tihedusega ning tasakaalus vanuselise ja soolise struktuuriga,” rääkis Raun. Ta lisas, et kui 2019. aastal kütiti Läänemaal 474 põtra, siis eelmisel aastal sadakond põtra vähem. Raun ütles, et riik võiks jahimehi nii kiskjate arvukuse hindamisel kui ka küttimislimiitide ja -piirkondade määramisel rohkem usaldada. „Jahimees on eesliinimees ja tal on selge pilt, mis tema piirkonnas toimub,” ütles Raun. Ta selgitas, et kui hunt murrab õues koeri või koplis lambaid, tuleks kahjustuspiirkonnas anda hundi küttimise erilube – see tõstaks kohalike elanike turvatunnet ja usaldust nii riigi kui ka jahimeeste vastu.
Noorjahimeestel eksamid tehtud
Pühapäeval 2.mail 2021 päädis Läänemaa noorjahimeeste koolitus riikliku teooria ja laskeeksamiga. Kursuse lõpetas edukalt 14 uut jahindushuvilist noort. Palju õnne!
Hundid Paliveres (lisatud video)
Endrik Raun/Läänemaa Jahindusklubi Pühapäeval 21. veebruari hommikul hulkusid kaks hunti Palivere koolimaja taga. Lapsed vaheajal, hundid koolis… Hunte märgati samal hommikul ka mujal majade vahel liikumas. Üks korralik talv üle mitme aasta näitab ära, et meie huntide arvukus on tõusuteel. Kuigi kütitud on seni 10 hunti ja anti 2 lisaluba, siis jahimeeste jäljevaatlused näitavad, et nii Põhja- kui Lõuna Läänemaal liigub ringi endiselt mitukümmend hunti. Video/Maarja Allas
Loodi esimene tõhus SAK vastane vaktsiin
Esmakordselt tuvastati sigadel leviv Aafrika katk Aafrikast väljaspool 1957 aastal. Eestis on metssigadel seda diagnoositud alates 2014 aasta sügisest. Ajakirjas “Imeline Teadus” Nr.2/2021 avaldatud info põhjal teatas mikrobioloog Manuel Borca Plum Islandi loomahaiguste keskusest 2020. aasta jaanuaris selle haiguse vastase esimese tõhusa vaktsiini loomisest. Vaktsiin põhineb muundatud genoomiga viirusel ja paneb sea organismi antikehasid moodustama. Loodetavasti on vaktsiin varsti kasutusvalmis ja saame selle tapva, loodust ja majandust räsiva viiruse lõpuks kontrolli alla. Hetkel on SAK uus puhang Mahtra LKA piirkonnas, kus jahimeestel palutakse metssigade küttimist intensiivselt jätkata, ideaalis tuleks küttida kõik isendid. Ohutsoon on kehtestatud katku piirkonnast lääne suunas kuni peaaegu Märjamaani, põhja suunas Kiili/Vaida piirkonda. Ehk siis Läänemaa, idapoolsete seltside piiridest ca 30 km kaugusel… Endrik Raun/Läänemaa Jahindusklubi
Läänemaa kuulilaskmine 2020
Autor: Arles Taal Jahilaskurite kuulilaskmise hooaeg algas 100 m kaugusel asuvate siluettide laskmisega – kahes etapis toimunud karikavõistlused võitis Arles Taal napi edumaaga Järvamaa laskurite ees. Eesti Meistrivõistlustel jäi Arlese kohaks sel aastal 2. Kahjuks rohkem Läänemaa mehi selles harjutuses ei osalenud ning eks oma osa mängib praegu oma korraliku 100 m tiiru puudumine. Jooksva metssea laskmises olid parimad Läänemaa esindaja Avo Niiler – karikavõistluste 12. koht ning Arles Taal karikavõistluste 14. ja meistrivõistluste 8. kohaga. Ka Jooksva Põdra harjutuses olid samad mehed kohal – vastavalt Arles ja Arvo Karikavõistlustel 7. ja 11. ning Meistrivõistlustel 15. ja 23. koht. Viimastel vedas Arlest alt värske relvavahetus. Kui üldarvestuses olid Arvo Niileri kohad paremate hulgas, siis seeniorite arvestuses olid mehe kohad alati poodiumil – Jooksva põdr meistrivõistluste 3., karikavõistluste 2. ning jooksva sea karikavõistluste 2. koht Loodame järgmisel aastal rohkem Läänemaa mehi rivis näha. Vähemalt 50 m kuulitiir on nüüd Laheval valmis ja ega polegi muud, kui taas teisipäevase – neljapäevase trenni rutiin. Mehed treenima ja siis tulevad ka tulemused.
Jahitrofeede hindamine Läänemaal
Sellel aastal korraldame taas Läänemaa jahiseltsidele trofeede mõõtmise/hindamise. Trofeede mõõtmine toimub Laupäeval 20. Märtsil algusega 9.00 Käbi külalistemajas, Herjava külas. Sellel päeval ei pea trofee omanik ise kohal olemas, siis teevad tööd eksperdid. Trofee hindamine maksab 5€ kolju ja kõik muud trofeed 10€. Trofeed ei pea olema kütitud ainult viimasel jahihooajal, kellel on varasematest aastatest mõõtmata trofeesid, siis on kõik teretulnud. Kaasa arvatud väljaspool Eesti piire kütitud trofeed. Samal 11. nädalal 17., 18. ja 19. Märtsil võetakse samas trofesid vastu, kõigile Läänemaa Jahiseltside juhtidele on info laiali saadetud. Kontaktisik trofeede vastuvõtmisel: Vahur Koplimaa telefon: 506 4421 ja e-post: info@jahimaja.ee Samas kutsume üles noori Läänemaa jahimehi, kes sooviksid trofeemõõtmisega tutvust teha ja vastavad oskused omandada mõõtmispäeval kaasa lööma. Huvilistel võtta ühendust: endrik@ljk.ee
Kohus tühistas hundijahi keelu!
Viis võsavillemit võib veel küttida HUNDIJAHT Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järjekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila- Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud. Hunt saadi pühapäeval kätte tänu lumele. „Üks noor mees tegi luuret, leidis kuue jäljed, õhtuks selgus, et hunte oli kokku üheksa,” ütles Peetris. Suuremetsas oli hundijahil 23 meest, peamiselt Haapsalu jahiseltsi liikmed, kuid mõni Martna jahimees oli ka abiks. „Tõsisele hundijahile aetakse veel rohkem mehi kokku,” selgitas Peetris. Üks isahunt lasti maha ning nüüd on loomi karjas alles kaheksa. „Eks nad natuke said hirmu, nüüd on lootus, et hoiavad end inimestest kaugemale,” ütles Peetris. Ise pole Peetris ühtki hunti lasknud. „Ma pole sedasorti jahimees, kes hirmsasti küttida tahaks,” nentis ta. Hundinaha saab seinale riputada Panga külas põllumajandusega tegelev Dan Kutser (pildil). „Hundijaht on õnneasi, kas on õnne või ei ole,” lausus 27aastane Kutser. „Sealt, kus mina olin, oli neli hunti läbi läinud,” lausus Kutser. Jahimehel õnnestus hunt maha võtta 250 meetri pealt. „Ma ei oskagi täpselt kirjeldada… Eks oli selline äge võimalus, olen alles esimest aastat jahimees ja kohe õnnestus,” ütles ta. Mis hundist saab, seda Kutser veel ei tea. „Esimene hunt. Veel täpselt ei oska öelda, kolju läks keetmisesse, siis saab selgust, kas annab mõõdu jahitrofeede võistlusel osalemiseks välja.” Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et hunte võib taas küttida nii, nagu keskkonnaministeerium oma käskkirjaga kinnitas. Põhja-Läänemaal, põhja pool Keila-Haapsalu maanteed hunte küttida ei tohi, Lõuna-Läänemaal lubatakse lasta kümme hunti, pooled neist on praeguseks kütitud. Lääne-Pärnumaal, mis hõlmab Lääneranna valda, on kaheksast hundist veel küttimata neli. Kohtuasi läheb siiski edasi. „Kaebaja taotlus oli, et hundiküttimine peatatakse ja asutakse hundiasurkonda uurima. MTÜ Eesti Suurkiskjad juhi Eleri Lopp-Valdma sõnul pole seda piisavalt ja teaduslikult uuritud ja põhjendatud,” ütles Rakko. Millise otsuseni kohus lõpuks jõuab, seda Rakko ennustama ei hakanud. Et hunte üldse ei kütitaks, seda Rakko mõistlikuks ei pea. „Hunt on üsna hea sigivusega, tema arv kasvab küttimiskeelu tõttu tükk maad, seega suureneb ka inimeste kartus. Kuigi ma esialgu ei usu, et hunt inimesele ohtlikuks muutuks, kasvab koduloomade murdmisjuhtumite arv kindlasti, mis omakorda seab ohtu kogu lambakasvatuse,” ütles Rakko. Rakko sõnul kaasneks huntide arvukuse kasvuga suurem hundivihkamine, see omakorda viib salaküttimiseni. Ringkonnakohus tühistas huntide küttimiskeelu Tallinna ringkonnakohus tühistas 4. jaanuaril halduskohtu 7. detsembril 2020 vastu võetud määruse ja sellega taastati keskkonnaameti algselt kehtestatud hundi küttimismaht. Sel aastal kehtestas keskkonnaamet hundi esialgseks küttimismahuks 2020/2021. jahiaastal 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad pidas seda põhjendamatult suureks, sest Eestis elab umbes 220 hunti. Tallinna halduskohus peatas pooled hundilaskmisload esialgse õiguskaitse korras. Keskkonnaamet vaidlustas selle ja võitis. „Keskkonnaagentuur on prognoosinud selle aasta hundi pesakondade arvuks 32-34, mis teeb hundi arvukuseks 320-340 isendit,” selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. „Pärast küttimist jääks Eestis alles vähemalt 20 hundi pesakonda, mis on kooskõlas ohjamiskavas seatud eesmärgiga säilitada Eestis 15-25 pesakonda.” Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila-Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. URMAS LAURI