Loodi esimene tõhus SAK vastane vaktsiin
Esmakordselt tuvastati sigadel leviv Aafrika katk Aafrikast väljaspool 1957 aastal. Eestis on metssigadel seda diagnoositud alates 2014 aasta sügisest. Ajakirjas “Imeline Teadus” Nr.2/2021 avaldatud info põhjal teatas mikrobioloog Manuel Borca Plum Islandi loomahaiguste keskusest 2020. aasta jaanuaris selle haiguse vastase esimese tõhusa vaktsiini loomisest. Vaktsiin põhineb muundatud genoomiga viirusel ja paneb sea organismi antikehasid moodustama. Loodetavasti on vaktsiin varsti kasutusvalmis ja saame selle tapva, loodust ja majandust räsiva viiruse lõpuks kontrolli alla. Hetkel on SAK uus puhang Mahtra LKA piirkonnas, kus jahimeestel palutakse metssigade küttimist intensiivselt jätkata, ideaalis tuleks küttida kõik isendid. Ohutsoon on kehtestatud katku piirkonnast lääne suunas kuni peaaegu Märjamaani, põhja suunas Kiili/Vaida piirkonda. Ehk siis Läänemaa, idapoolsete seltside piiridest ca 30 km kaugusel… Endrik Raun/Läänemaa Jahindusklubi
Läänemaa kuulilaskmine 2020
Autor: Arles Taal Jahilaskurite kuulilaskmise hooaeg algas 100 m kaugusel asuvate siluettide laskmisega – kahes etapis toimunud karikavõistlused võitis Arles Taal napi edumaaga Järvamaa laskurite ees. Eesti Meistrivõistlustel jäi Arlese kohaks sel aastal 2. Kahjuks rohkem Läänemaa mehi selles harjutuses ei osalenud ning eks oma osa mängib praegu oma korraliku 100 m tiiru puudumine. Jooksva metssea laskmises olid parimad Läänemaa esindaja Avo Niiler – karikavõistluste 12. koht ning Arles Taal karikavõistluste 14. ja meistrivõistluste 8. kohaga. Ka Jooksva Põdra harjutuses olid samad mehed kohal – vastavalt Arles ja Arvo Karikavõistlustel 7. ja 11. ning Meistrivõistlustel 15. ja 23. koht. Viimastel vedas Arlest alt värske relvavahetus. Kui üldarvestuses olid Arvo Niileri kohad paremate hulgas, siis seeniorite arvestuses olid mehe kohad alati poodiumil – Jooksva põdr meistrivõistluste 3., karikavõistluste 2. ning jooksva sea karikavõistluste 2. koht Loodame järgmisel aastal rohkem Läänemaa mehi rivis näha. Vähemalt 50 m kuulitiir on nüüd Laheval valmis ja ega polegi muud, kui taas teisipäevase – neljapäevase trenni rutiin. Mehed treenima ja siis tulevad ka tulemused.
Jahitrofeede hindamine Läänemaal
Sellel aastal korraldame taas Läänemaa jahiseltsidele trofeede mõõtmise/hindamise. Trofeede mõõtmine toimub Laupäeval 20. Märtsil algusega 9.00 Käbi külalistemajas, Herjava külas. Sellel päeval ei pea trofee omanik ise kohal olemas, siis teevad tööd eksperdid. Trofee hindamine maksab 5€ kolju ja kõik muud trofeed 10€. Trofeed ei pea olema kütitud ainult viimasel jahihooajal, kellel on varasematest aastatest mõõtmata trofeesid, siis on kõik teretulnud. Kaasa arvatud väljaspool Eesti piire kütitud trofeed. Samal 11. nädalal 17., 18. ja 19. Märtsil võetakse samas trofesid vastu, kõigile Läänemaa Jahiseltside juhtidele on info laiali saadetud. Kontaktisik trofeede vastuvõtmisel: Vahur Koplimaa telefon: 506 4421 ja e-post: info@jahimaja.ee Samas kutsume üles noori Läänemaa jahimehi, kes sooviksid trofeemõõtmisega tutvust teha ja vastavad oskused omandada mõõtmispäeval kaasa lööma. Huvilistel võtta ühendust: endrik@ljk.ee
Kohus tühistas hundijahi keelu!
Viis võsavillemit võib veel küttida HUNDIJAHT Pühapäeval kütiti Martna kandis isahunt, kes on järjekorras viies. „Viimane. Limiit on läbi, kõik hundid on käes,” ütles Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris eile, sest ei teadnud veel, et Tallinna ringkonnakohus tühistas jahikeelu. Praeguse seisuga on Lõuna-Läänemaal seega kümnest hundist pooled veel küttida. Keila- Tallinna maanteest põhja pool sel talvel hunte küttida ei tohi. Eelmisel jahihooajal normi täis ei saadud, sest lund polnud. Hunt saadi pühapäeval kätte tänu lumele. „Üks noor mees tegi luuret, leidis kuue jäljed, õhtuks selgus, et hunte oli kokku üheksa,” ütles Peetris. Suuremetsas oli hundijahil 23 meest, peamiselt Haapsalu jahiseltsi liikmed, kuid mõni Martna jahimees oli ka abiks. „Tõsisele hundijahile aetakse veel rohkem mehi kokku,” selgitas Peetris. Üks isahunt lasti maha ning nüüd on loomi karjas alles kaheksa. „Eks nad natuke said hirmu, nüüd on lootus, et hoiavad end inimestest kaugemale,” ütles Peetris. Ise pole Peetris ühtki hunti lasknud. „Ma pole sedasorti jahimees, kes hirmsasti küttida tahaks,” nentis ta. Hundinaha saab seinale riputada Panga külas põllumajandusega tegelev Dan Kutser (pildil). „Hundijaht on õnneasi, kas on õnne või ei ole,” lausus 27aastane Kutser. „Sealt, kus mina olin, oli neli hunti läbi läinud,” lausus Kutser. Jahimehel õnnestus hunt maha võtta 250 meetri pealt. „Ma ei oskagi täpselt kirjeldada… Eks oli selline äge võimalus, olen alles esimest aastat jahimees ja kohe õnnestus,” ütles ta. Mis hundist saab, seda Kutser veel ei tea. „Esimene hunt. Veel täpselt ei oska öelda, kolju läks keetmisesse, siis saab selgust, kas annab mõõdu jahitrofeede võistlusel osalemiseks välja.” Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et hunte võib taas küttida nii, nagu keskkonnaministeerium oma käskkirjaga kinnitas. Põhja-Läänemaal, põhja pool Keila-Haapsalu maanteed hunte küttida ei tohi, Lõuna-Läänemaal lubatakse lasta kümme hunti, pooled neist on praeguseks kütitud. Lääne-Pärnumaal, mis hõlmab Lääneranna valda, on kaheksast hundist veel küttimata neli. Kohtuasi läheb siiski edasi. „Kaebaja taotlus oli, et hundiküttimine peatatakse ja asutakse hundiasurkonda uurima. MTÜ Eesti Suurkiskjad juhi Eleri Lopp-Valdma sõnul pole seda piisavalt ja teaduslikult uuritud ja põhjendatud,” ütles Rakko. Millise otsuseni kohus lõpuks jõuab, seda Rakko ennustama ei hakanud. Et hunte üldse ei kütitaks, seda Rakko mõistlikuks ei pea. „Hunt on üsna hea sigivusega, tema arv kasvab küttimiskeelu tõttu tükk maad, seega suureneb ka inimeste kartus. Kuigi ma esialgu ei usu, et hunt inimesele ohtlikuks muutuks, kasvab koduloomade murdmisjuhtumite arv kindlasti, mis omakorda seab ohtu kogu lambakasvatuse,” ütles Rakko. Rakko sõnul kaasneks huntide arvukuse kasvuga suurem hundivihkamine, see omakorda viib salaküttimiseni. Ringkonnakohus tühistas huntide küttimiskeelu Tallinna ringkonnakohus tühistas 4. jaanuaril halduskohtu 7. detsembril 2020 vastu võetud määruse ja sellega taastati keskkonnaameti algselt kehtestatud hundi küttimismaht. Sel aastal kehtestas keskkonnaamet hundi esialgseks küttimismahuks 2020/2021. jahiaastal 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad pidas seda põhjendamatult suureks, sest Eestis elab umbes 220 hunti. Tallinna halduskohus peatas pooled hundilaskmisload esialgse õiguskaitse korras. Keskkonnaamet vaidlustas selle ja võitis. „Keskkonnaagentuur on prognoosinud selle aasta hundi pesakondade arvuks 32-34, mis teeb hundi arvukuseks 320-340 isendit,” selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. „Pärast küttimist jääks Eestis alles vähemalt 20 hundi pesakonda, mis on kooskõlas ohjamiskavas seatud eesmärgiga säilitada Eestis 15-25 pesakonda.” Tallinna ringkonnakohus tühistas küttimiskeelu, mistõttu Keila-Haapsalu maanteest lõuna pool võib küttida veel viis hunti. URMAS LAURI
INTERVJUU | Hundiuurija Peep Männil
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männili sõnul on neile hästi teada, kui palju on ühel või teisel aastal huntidel pesakondi olnud ja kui palju hunte ligilähedaselt üldse Eestimaal elab. Sellest lähtuvalt sünnivad ka prognoosid, mille põhjal antakse välja küttimislimiit.Nii palju, kui ma mäletan, on keskkonnaagentuur soovitanud igal aastal küttida vähem hunte, kui jahimehed lasta tahaks. Tänavu aga anti esimest korda esimeses jaos luba küttida nõnda suur hulk hunte – 140, ent selle otsuse on MTÜ Eesti Suurkiskjad kohtus vaidlustanud ja pooled load on esialgse õiguskaitse korras praeguseks peatatud. Palun selgitage, kuidas keskkonnaagentuur kogub huntide kohta andmeid, mis on küttimissoovituste aluseks. Oleme huntide arvukust praeguse seiremeetodi järgi hinnanud aastast 2003. Aastal 2002 muudeti ka jahieeskirju hundi osas ning hakati üle aegade esimest korda määrama küttimislimiite. Seejärel läks käiku tänapäeval kasutusel olev seire ehk huntide arvukust hakati hindama vaatluste põhjal. Nüüdseks on see aegrida olnud juba 16 aastat pikk. Teame, kui palju hunte igal aastal kütitakse ja teame ka seda – väiksed vead võivad olla – kui palju ühel või teisel aastal on huntidel pesakondi olnud ehk kui suur on ligilähedane huntide koguarv. Seetõttu oskame eelmise aasta huntide arvukuse ja kütitud huntide arvu suhte põhjal prognoosida, milline on parasjagu käesoleva aasta juurdekasv. Sellist prognoosi tehakse ka teiste jahiulukite puhul. Me ei tea küll kunagi täpset seisu jahihooaja alguses sügisel, vaid see kujunebki prognooside põhjal lähtuvalt eelmise aasta arvukusest. See on ulukite ohjamise puhul tavapärane praktika. Kuna eelmisest aastast oli teada, et huntide arvukus oli suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas määratud ülemise piiri lähedal ehk 25 pesakonda, mis tähendab ümmarguselt 250 hunti, ning kuna eelmise jahihooaja küttimismaht oli äärmiselt kehvade lumeolude tõttu väike, siis me prognoosisimegi, et huntide arvukus on tänavu vähemalt 26 pesakonda, aga keskpärase juurdekasvu korral üle 30. Tegelikult see küttimislimiit 140, mille me ettepanekuna tegime ja mille keskkonnaamet kinnitas, järgis ettevaatlikkuse printsiipi, et vähemalt 26 pesakonda peaks sel aastal Eestis olema. Tegelikult on see 20% vähem, kui on pika seirerea jooksul huntide keskmine juurdekasvu protsent olnud. Ja pole ka nii, et kunagi ei ole küttimislimiit suurem olnud. Näiteks aastatel 2008, 2009 ja 2011, mil huntide arvukus oli suhteliselt kõrge, oli küttimislimiit 170 lähedal. Nii et see 140 ei ole tavapäratu? Selles mõttes ei ole, et me oleme tavalistel aastatel, kui küttimisolud on soodsamad, sest on olnud lund, suutnud huntide arvukust hoida soovitud piirides ja ei ole tulnud nii palju küttida. Tänavu oli aga jälle tõenäoliselt üks neist aastatest, kus arvukus oli nii palju kõrgem, et oli vaja arvukust allapoole viia. Küttimise eesmärk on, et järgmiseks aastaks oleks arvukus enam-vähem 20 pesakonna juures. See on kaitse ja ohjamiskavaga soovitud keskmine määr. Milliste vaatlusandmete põhjal te huntide arvukust määrate? Kõige rohkem andmeid tuleb üle Eesti jahimeestelt. Jahipiirkonna kasutajatel on kohustus registreerida kõik juhuvaatlused – kas on nähtud jälgi või on loomi kohatud – ja meile edastada. Vaatlus sisaldab endas kuupäeva, täpseid koordinaate ja seda, mida on nähtud – kas loomi või jälgi. Jälgede järgi hinnatakse ka grupi suurust – näiteks kas on üksikisend või viis hunti. Järjest rohkem kasutavad jahimehed ka infosüsteemi JAHIS, kuhu sisestatakse andmeid jooksvalt ehk et ma saame juba ka reaalajas jälgida, kus on vaatlusi tehtud. Kas kogutakse ka karvu ja väljaheiteid? Ei, see ei ole rutiinne tegevus ja nende põhjal ei saa ka öelda, kui suur on näiteks grupi suurus. Neid võidakse koguda erinevate projektide käigus. Kasutusel on ka rajakaamerad? Jah. Lisaks jahimeestele kogume ka ise päris palju vaatlusandmeid. Need baseeruvad ühelt poolt GPS-jälgimisseadmega kaelustatud huntidele ja lisaks sellele on meil pandud üles ka erinevatele kohtadele mitmeid rajakaameraid. Nende põhiline eesmärk on saada võimalikult head teavet selle kohta, kuidas on meie prognoos ühes või teises paigas realiseerunud ehk kus tekkinud uued pesakonnad – kus on sündinud uued kutsikad ja kui palju neid on ja kus need asetsevad. Prognoosi järgi saame küll öelda, kui palju hunte järgmisel aastal olla võiks, aga raske on öelda, kus nad täpselt on. Aga just meie suvise ja sügisese andmekogumisega – muidugi tuleb päris palju ka infot jahimeestelt – saame öelda, kus on pesakonnad kindlasti olemas. Kogu see infokogumine on hästi kompleksne. Sealjuures tuleb infot ka loodusfotograafidelt, kes meile samuti infot edastavad. Lisasisendi annavad ka keskkonnaameti kahjustuste ekspertiisid, mida tehakse seal, kus hundid on pahandusega hakkama saanud – lambaid või koeri rünnanud See annab ka teavet selle kohta, kus on tekkinud nuhtlusisendid. Millest ikkagi tuleb jahimeeste hinnang, et hunte on rohkem, kui keskkonnaagentuur ütleb ? See on hästi tüüpiline probleem ja mitte ainult kohalik, vaid kogu maailmas on nii. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et hundid liiguvad väga aktiivselt, nende eluterritoorium on väga suur, ühe hundigrupi territoorium võib ulatuda üle tuhande ruutkilomeetri ja nagu me teame kaelustatud huntidest, siis võivad noored loomad mõne kuuga teha terve tiiru Eestimaale peale. Samuti ei liigu hundikari sageli ringi mitte kõik koos, vaid väiksemate gruppidena. Neil põhjustel hinnataksegi huntide arvukust sageli üle. Kaelustamisega seoses on ka jahimehed saanud palju teadlikumaks sellest, kui suurel alal hundid tegelikult liiguvad ja et selle hundikarja territooriumil ei ela teisi hunte. Mõni üksik noor loom võib sealt küll läbi minna, aga teist karja seal olla ei saa. Vastasel korral tekiks seal kohe konfliktid ja hundid ikkagi austavad karjaterritooriume ja hoiavad sealt eemale. Kui ma võtan Eesti kaardi ette ja vaatan, kuhu on antud kõige rohkem küttimislube, siis kas need ongi piirkonnad, kus te olete arvukuse kõige suuremaks hinnanud? See ei näita ainult seda, kus on kõige rohkem hunte, vaid ka seda, kus on palju kahjustusi olnud. Kui MTÜ Eesti Suurkiskjad, kes jahilimiidi vaidlustas, tõi välja, et küttida tuleks seal, kus hundid on palju kahju teinud ja suurtes loodusmaastikes mitte, siis sedasi me tegelikult olemegi püüdnud küttimislimiiti igal aastal piirkondlikult suunata. Näiteks on ka tänavu mitu 0-limiidiga ala. Samas ei pruugi lammaste murdmine näidata, et huntide arvukus on seal paigas kõrge, sest kui hunt on õppinud lammast murdma, siis ta seda kipub tegema jääma. Kuulda on ka seda väidet, et huntidel pole metsas süüa… No ei ole toidupuudust. Metskitsede arvukus on pea kõikjal Eestis kõrge, metssead on tagasi, nende arvukus kasvab isegi liiga kiiresti, nii et Raplamaal on tekkinud ka üks väike katkukolle.
Pühadetervitus
Head Läänemaa Jahindusklubi liikmed, head Läänemaa jahimehed. Peagi saabub Jõulurahu meie metsadesse ning saab ümber üks jahimeestele ja kogu ühiskonnale keeruline aasta. On traditsiooniline aeg teha kokkuvõtteid sellest, kuidas on läinud ja tuleb teha uusi plaane algavaks aastaks. Keeruline aeg ei ole jätnud puudutamata kedagi meist: ei meie perekondi, jahisõpru, jahindust ja kogu ühiskonda. Paljud on kaotanud töö, paljud ärid on suletud, turism on olematu. Viimane puudutab ka otseselt jahimajandust. Kuid jahinduses on ka muid probleeme, mis ei ole põhjustatud vaid ohtlikust viirusest. Järjest enam sekkub loodushoidu ja looduses tasakaalu hoidjate ehk jahimeeste tegemistesse jõude, kellel puudub loodusega isiklik side. Need arengud on toimunud juba aastaid igal pool maailmas. Kuigi peame ennast metsarahvaks, oleks lühinägelik arvata, et see meid ei puuduta. Seepärast oleme nii jahimeestena kui looduse tasakaalu hoidjatena kohustatud üha rohkem selgitama ühiskonnale jahinduse vajalikkust. Selgitama ulukite populatsioonide reguleerimise vajalikkust, et vastu seista arengutele, mis soovivad meie eluslooduse tasakaalust välja viia. Koostöö, ühes helistikus mängimine, koos tegemine ja ühiste arusaamade kujundamine on ka meie klubi põhiline idee. Koos suudame oma mõtted nähtavaks teha. Läänemaa jahindusklubile on see olnud tegus aasta. Üle pika aja on Läänemaal avatud taas jahilaske tiir, on peetud kärajaid kõigi Läänemaa jahiseltside esindajatega. Läänemaa JK ajalukku jääb aasta 2020 kui aasta, mil klubi liikmete arv hakkas taas kasvama. See on kohalikule jahindusele positiivne sõnum. Head jahimehed. Sellel aastal tulevad pühad veidi teistmoodi. Olgem mõistvad, kohtume oma sõprade ja lähedastega rohkem värskes õhus. Hoolime üksteise tervisest. Sellega sobib kokku hästi üks retk loodusesse, külastamaks meie „koostööpartnereid“ kuuse all ja söödaplatsidel. Viigem neile head ja paremat. Soovime kõigile Läänemaa jahimeestele ilusaid pühi, meeleolukat vana aasta lõppu ja õnnestumisi uuel aastal! Läänemaa Jahindusklubi Endrik Raun Juhatuse esimees
Lääne-Nigula vald on hädas huntidega Piirsalu külas
Juhan Hepner, Lääne-Nigula vald / err.ee Lääne-Nigula vallavalitsus pöördus keskkonnaministeeriumi poole, sest ei ole rahul, et Põhja-Läänemaale ei antud huntide küttimislube. Murekoht on Piirsalu küla, kus sel sügisel on rünnatud lambaid ja koeri. Käesoleval jahiaastal võib Eestis lasta 140 hunti. Lääne-Nigula vallale teeb aga meelehärmi, et keskkonnaameti vastavas käskkirjas leiti, et Põhja-Läänemaal on kahjud väikesed ja küttimislube sinna ei anta, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Keskkonnaministeeriumi sekkumist soovib vald 170 elanikuga Piirsalu küla pärast, sest tänavu sügisel on Piirsalus murtud 11 lammast ja lisaks on tulnud teha kolmele vigasaanule hädatapp. Septembris murti külas kolm koera. Külarahva seas on levima hakanud hirm. “Meie eakad, kes käivad kepikõndi tegemas, või väikeste lastega pered, kelle lapsed lammastega koos on olnud karjamaal, tunnetavad väga suurt ohtu ka iseendale,” rääkis Piirsalu külavanem Lea Lai. Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et vastuskiri on alles koostamisel, kuid ministeerium ei tõtta keskkonnaameti töösse sekkuma. Traksi sõnul on küttimislubade määramine mitmeetapiline ja keskkonnaamet teeb muudatusi vastavalt laekuvatele andmetele ning ei ole välistatud, et amet võib Põhja-Läänemaa lubade hulka tõsta. “Esimene on kõige suurem, kus me anname välja mingi suurema üldarvu ja siis me korrigeerime vastavalt sellele, kuidas meil andmeid laekub. Kus meil tekib kahjustusi, kus võivad hundikarjad liikuda, me muudame ja anname juurde lubasid. See on meil väga hästi tööle läinud praktika ja võrdlemisi paindlik,” selgitas Traks. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus leiab, et eksperdid peaksid kogukonnaga paremini dialoogi pidama ja otsuseid rohkem selgitama. Vallavanem pelgab, et kohalike frustratsioon võib lõppeda salaküttimisega. “Seda ju keegi tegelikult ei taha, et asi nii kaugele läheb ja ma väga loodan, et nii kaugele asi ei lähe, aga alati see risk on ju olemas, et võetakse omakohus ette,” ütles Lõhmus. Käesoleval jahiaastal seni küttimiseks määratud 140 hundist on novembri lõpu seisuga Eestis lastud 19.
Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra kavand
Keskkonnaamet ootab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra kavandile kaasa rääkima Keskkonnaamet tutvustab Matsalu rahvuspargi uue kaitsekorra ehk kaitse-eeskirja kavandit ja ootab kõiki huvilisi sellele arvamust avaldama. Kaitse-eeskirjaga saab tutvuda ja ettepanekuid esitada 12. novembrist 8. veebruarini. https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/keskkonnaamet-ootab-matsalu-rahvuspargi-uue-kaitsekorra-kavandile-kaasa-raakima Võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga on uude reeglistikku planeeritud nii mõnedki muudatused. Näiteks on plaanis muuta Matsalu rahvuspargis jahipidamise, kalastamise, ehitamise ja liikumispiirangute korda. Kohati lähevad sätted rangemaks, mõneti leebemaks, mõned seni kehtinud reeglid sätestatakse selgemini. Näiteks on plaanis lubada jahipidamine vaid juhul, kui see aitab vähendada ulukikahjustusi, ohtu kaitse-eesmärkidele, või inimese elule. Olulisi plaanitud muudatusi on kaitse-eeskirja kavandis veel, nendega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel. Oma ettepanekud eeskirjale tegid ka Haapsalu ja Kasari jahiseltsid Läänemaalt ja Massu, Lihul, Tuudi jahiseltsid Pärnumaalt.
Plii keelustamisest jahinduses ja kalastuses
Eelmise nädala neljapäeval hääletas Euroopa Liidu keskkonnakomitee (ENVI) kahe erineva vastuväite üle, mis olid esitatud 2020 septembris REACH komitee pool vastu võetud otsuse kohta plii laskemoona kasutamise keelustamisest märgaladel (kus Eesti,Läti,Leedu,Bulgaaria jäid otsustamisel erapooletuks, Soome, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Malta olid vastu, ülejäänud olid poolt) Kumbki vastuväide ei saanud nõutavat lihtsat häälteenamust, seega läheb asi edasi arutamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Praktikas tähendab see, et piirang on jälle selle realiseerumisele lähemal. Kui parlament ja nõukogu kiidavad komisjoni ettepaneku heaks, jõustub see aastavahetusel, kaks nädalat pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Pärast seda algab üleminekuperiood, mille pikkus meil Eestis sõltub meie parlamendi otsusest ja sellest kas Eesti valib nn Ramsari märgalade määratluse järgi piirangu või pliilaskmise täieliku keelu. Märgala defineeritakse Ramsari konventsiooni kohaselt järgmiselt: looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Teatavasti on Eestis juba praegu veelinnujahil pliihaavlid keelatud, aga otsus hakkab mõjutama jahti ka sisemaal ja lasketiirudes, kus on läheduses eelnimetatud märgalad. Edasi liigub EL selle poole, et ära keelata ka pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed, nagu õngetinad jne.
Laskekatsed ja treeningud
Haapsalus, Laheva tiirus võimalik sooritada laskekatseid, nii individuaalselt kui grupina, rentida laskerada harjutamiseks, võtta treeningtunde kogenud laskeinstruktoritelt ja korraldada Jahiseltside laskepäevi. Helista ja lepi aeg kokku, telefon: 5022756